100 g toodet sisaldab keskmiselt:
Energiasisaldus 1290 kJ/ 305 kcal;
rasvad 0,5 g, millest küllastunud rasvhapped < 0,1 g;
süsivesikud 69 g, millest suhkrud 69 g; valgud 2,5 g; sool 0,0075 g
*Võib sisaldada vähesel määral datli kive

Datli (Ld. k Phoenix dactylifera) algne kodumaa on teadmata. Arvatakse siiski, et esimesena hakati seda kasvatama praeguse Iraagi ümbruses. Datlid on olnud Lähis-Ida rahvaste ja Induse jõe oru elanike põhitoiduks tuhandeid aastaid. Iidsed egiptlased kasutasid vilju ka veini tegemiseks. Kulub 4-8 aastat enne, kui datlipalm hakkab vilju kandma.

Datlid on tähtis traditsiooniline vili Iraagis, Araabias, Põhja-Aafrikas Marokost lääne suunas. Piibel mainib datleid enam kui 50 korda ja Koraan 20 korda. Ladinakeelne liiginimi dactylifera tuleneb antiik-kreeka sõnast dáktulos ja tähendab sõrme.  

Datlisordid jagunevad kolmeks: pehmed ('Barhee', 'Halawy', 'Khadrawy', 'Medjool'), poolkuivad ('Dayri', 'Deglet Noor', 'Zahdi') ja kuivad ('Thoory'). Vilja pehmus sõltub glükoosi, fruktoorsi ja sahharoosi sisaldusest.

Kasutusvõimalused

Kuivi ja pehmeid datleid võib süüa vahepalana, kuid neile võib valmistada ka täidise mandlitest, pähklitest, apelsini-ja sidrunikoorest, martsipanist või juustust.

Poolikutele datlitele võib peale lisada glükoosisiirupit, kasta šokolaadi või süüa neid kerge einena. Tükeldatud datleid võib kasutada suhkru asemel magustoitude või küpsetiste valmistamisel sh küpsistes. USAs on väga levinud datlileib.

Vahutav datlijook on aga levinud islamimaades vahuveini mitte-alkohoolse asendajana. Lõuna-Hispaanias aga keeratakse datlid peekoniriba sisse ja praetakse kergelt.  

Loe rohkem meie blogist!