Kaneeli võid kasutada erinevate toitude, aga ka kuumade jookide maitsestamiseks. Raputa pudrule, küpsetistele, lisa smuutidesse või hommikukohvile või hoopis kodusele jäätisele. Ka toitude marineerimisel annab kaneel mõnusaid nüansse.
Säilitada: kuivas ja jahedas
Päritolumaa: Sri Lanka
100 g toodet sisaldab keskmiselt:
Energiasisaldus 1035 kJ/ 247 kcal;
rasvad 1,24 g, millest küllastunud rasvhapped 0 g;
süsivesikud 80,59 g, millest suhkrud 0 g; valgud 3,99 g; sool 0,01 g

Hiina kaneelipuu (ld k Cinnamomum cassia) on igihaljas puu, mis võib kasvada 10-20 meetri kõrguseks. Tema viljadeks on marjad, koor on hallikas ja kõva, ning lehed kuni 15 cm pikad ning noorena punased.

Kui tseiloni kaneeli kasvukohtadeks on Sri Lanka, Madagaskar, Brasiilia, India ja Kariibi mere saared. Hiina kaneelipuu kasvab Hiinas, Sri Lankal ja ka Vietnamis.
Osa inimesi on seda meelt, justkui oleks ainus «õige» kaneel tseiloni kaneel (Cinnamomum zeylanicum ehk Cinnamomum verum). Tegelikkuses kasutatakse vürtsina lausa nelja kaneelipuu liigi koort, kuigi kaneeli liike on sadu. Nelja enim levinud seas on ka Saigoni kaneel ja Korintje kaneel. Tseiloni kaneel on kahvatupruun ning maitselt mahedam, seevastu kassia on tumepruun, selle lõhn ja maitse mõrkjamad. Kuigi paljud poed müüvad kassiat ka lihtsalt kaneeli nime all, ei saa päris tõeseks lugeda väidet, justkui oleks hiina kaneelipuu saadus nn odav aseaine, ammugi pole see ohtlik. Tõsi on see, et kassia tootmine on odavam, kuid toimes ja maitseomadustes suuri erinevusi pole.

Kasulikud omadused
Kaneeli on inimesed kasutanud aastatuhandeid, kirjalikud teated sellest on juba 2000 aastat e. Kr. Eriti hästi on teada selle omadused hiina meditsiinis. Ka Vanas Testamendis leiab viiteid kaneeli headele omadustele. Keskaegses Euroopas oli kaneel staatuse sümbol ja osa luksuslikust elustiilist. Tseiloni kaneeli avastasid aastal 1518 portugaallased praeguse Sri Lanka aladelt. Maad endale allutades kontrolliti kaneelikaubandust pikka aega.
Lisaks sellele, et kaneeli võib kasutada toitude ja jookide vürtsitamisel, leiab kirjalikest allikatest ka viiteid nende kasutamisest rahvaravis peavalude, isukaotuse, iivelduse, külmetuse ja kurguvalu, põletike, haavade, infektsioonide ja kõhulahtisuse korral. Lugeda võib ka kaneeli toimest sesoonse taime-allergia leevendamisel ning II tüübi diabeedihaigetel veresuhkru näitude kontrolli all hoidmisel. Kuna tegemist on siiski vürtsi, mitte imerohuga, on kaneel siiski osa tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest. 

Kasutamine
Kaneeli puhul on oluline selle värskus. Aastaid köögikapis järjekordset õunakoogi hooaega oodanud kaneel seda kindlasti pole. See aga tähendab vürtsi kasulike omaduste vähenemist, on see siis tseiloni kaneel või kassia.
Kaneeli võid kasutada erinevate toitude, sh ahjupraad, aga ka kuumade jookide maitsestamiseks.
Raputa pudrule, küpsetistele, lisa smuutidesse, glögile, kakaole või hommikukohvile või hoopis kodusele jäätisele. Ka toitude marinerimisel annab kaneelikoor mõnusaid nüansse.

Vastunäidustused
Kui kõnelda kumariini suuremast sisaldusest, mida kassia puhul tseiloni kaneeliga võrreldes sageli esile tõstetakse, siis eluohtliku doosi saamise tõenäosus on ääretult väike. See tähendaks, et inimene sööb Saigoni kaneeli vähemalt 2 kilogammi päevas, hiina kaneeli ehk kassiat aga 50 kilogrammi päevas, sest kumariini on kaneelikilos vaid 0.31 - 6,97 grammi. Tõsi on see, et suurt kogust kaneeli süüa ei maksa, sellega võib kaasneda näiteks iiveldus ja isegi oksendamine.

Allikad:
organiclifestylemagazine.com

thehealthyhomeeconomist.com/

wikipedia.org

Loe veel: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel

https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kaneelipuu

Loe veel: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel

https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kaneelipuu