Cassia ehk hiina kaneelipuu 
 
Hiina kaneelipuu (ld k Cinnamomum cassia) on igihaljas puu, mis võib kasvada 10-20 meetri kõrguseks. Tema viljadeks on marjad, koor on hallikas ja kõva, ning lehed kuni 15 cm pikad ning noorena punased. 
 
 
Osa inimesi on seda meelt, justkui oleks ainus «õige» kaneel tseiloni kaneel (Cinnamomum zeylanicum ehk Cinnamomum verum). Tegelikkuses kasutatakse vürtsina lausa nelja kaneelipuu liigi koort, kuigi kaneeli liike on sadu. Nelja enim levinud seas on ka Saigoni kaneel ja Korintje kaneel. 
Tseiloni kaneel on kahvatupruun ning maitselt mahedam, seevastu kassia on tumepruun, selle lõhn ja maitse mõrkjamad.  Kuigi paljud poed müüvad kassiat ka lihtsalt kaneeli nime all, ei saa päris tõeseks lugeda väidet, justkui oleks hiina kaneelipuu saadus nn odav aseaine, ammugi pole see ohtlik. Tõsi on see, et kassia tootmine on odavam, kuid kasulikes omadustes suuri erinevusi pole. 

Kaneeli on inimesed kasutanud aastatuhandeid, kirjalikud teated sellest on juba 2000 aastat e. Kr. Eriti hästi on teada selle omadused hiina meditsiinis. Ka Vanas Testamendis leiab viiteid kaneeli headele omadustele. Keskaegses Euroopas oli kaneel staatuse sümbol ja osa luksuslikust elustiilist. Tseiloni kaneeli avastasid aastal 1518 portugaallased praeguse Sri Lanka aladelt. Maad endale allutades kontrolliti kaneelikaubandust pikka aega. 
 
Kasutamine 
Kaneeli puhul on oluline selle värskus. Aastaid köögikapis järjekordset õunakoogu hooaega oodanud kaneel seda kindlasti pole. See aga tähendab vürtsi kasulike omaduste vähenemist, on see siis kaneel või kassia. 
Kaneeli võid kasutada erinevate toitude, aga ka kuumade jookide maitsestamiseks. Raputa pudrule, küpsetistele, lisa smuutidesse või hommikukohvile või hoopis kodusele jäätisele. Ka toitude marinerimisel annab kaneel mõnusaid nüansse. 
 100 g toodet sisaldab keskmiselt: Energiasisaldus 1035 kJ/ 247 kcal;
rasvad 1,24 g, millest küllastunud rasvhapped 0 g;
süsivesikud 80,59 g, millest suhkrud 0 g;
valgud 3,99 g; sool 0,01 g

Allikad: 
organ