+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Läätsed punased poolikud 1 kg, mahe

partii *

Vaata parim enne kuupäeva!

Tootekood: 40501000
3,60 €

Säilitada: kuivas ja jahedas ( kuni +20°C)

100 g toodet sisaldab keskmiselt: Energiasisaldus 1470 kJ/348 kcal
rasvad 1,5 g, millest küllastunud rasvhapped 0,2 g;
süsivesikud 51,6 g, millest suhkrud 2 g; valgud 25,9 g; sool 0,025 g

Kõige sagedamini leiavad kasutust toidu valmistamisel pruunid, punased ja rohelised läätsed, meie e-poes on müügil ka mustad läätsed.

Läätsede (ld k Lens Culinaris) kodumaaks peetakse Aasiat ja Põhja-Aafrikat, kus tegemist on ühe vanema toiduainega. Hernega samasse sugukonda kuuluv kaunvili on ka Euroopas tuntud aastatuhandeid. Kreekas on leitud jälgi, et läätsesid kasvatati seal juba 11 000 aastat enne Kristust.

Toiteväärtus on kõige suurem kuivatatud läätsedel. Läätsed on gluteenivabad, seega sobivad toiduks neile, kel on gluteenitalumatus. Samuti on läätsede glükeemiline indeks madal.

Kasutamine toidus

Läätsed sobivad toiduks tarvitatuna nii eraldi roana, aga neid võib lisada salatitesse või prae lisandiks. 

Rohelised ja pruunid on kõige paremad suppides, soojades salatites, vormiroogades ja täidistes, kuna nad ka küpsetamise järel säilitavad algse kuju. Küpsetamise aeg on keskmiselt 35-45 min.

Pruunid läätsed on maitselt mahedad, kuid üle keetes muutuvad pudruks.

Punased poolikud ja ka kollased läätsed on ideaalsed püree valmistamiseks, sobivad hästi ka suppide ja pajaroogade paksendamiseks. Küpsetamise aeg on 15-20 minutit. Maitselt sarnanevad punased läätsed pruunidega.

Mustad Beluga läätsed on oma nime saanud Beluuga kaaviari järgi, kuna meenutavad seda välimuselt. Erinevalt teistest läätsedest kasvavad nad jahedas, kuivas kliimas nt Ameerika ja Kanada põhjaosas. Erinevalt punastest ja kollastest läätsedest säilitavad mustad läätsed ka küpsetamise järel oma kuju ja kergelt krõmpsu tekstuuri. Nende maitse on hõrk ning need sobivad hästi teiste roogadega kokku. Nagu mustades marjades, leidub ka mustades läätsedes antotsüaniino, mis on taimne flavonoid ja toimib kehas tõhusa antioksüdandina. Ka raua sisaldus on mustades läätsedes suurim.

Läätsesid võib süüa mitmel moel: leotatuna, idandatuna, keedetuna, praetuna või küpsetatuna.  Iseenesest ei pea läätsesid leotama, kuid külmas vees loputamine ja mõneminutine hoidmine vähendab nende küpsetamiseks kuluvat aega isegi kuni poole võrra. Vett peaks potti lisama kolm korda nii palju kui on läätsesid ning ära küpsetamise ajal lisa kunagi midagi happelist nt õunaäädikat.

Esialgu võib läätsede tarvitama hakkamine suurendada kõhugaaside hulka, kuid aja jooksul need vähenevad, sest keha harjub. Kui gaasid teevad muret, võid proovida hoida neid mõne minuti keevas vees, seejärel kurna ja alles siis pane läätsed potti kuuma vee sisse ja keeda. Kui kavatsed läätsesid kasutada salateis, keeda neid tavapärasest veidi vähem (20 minuti asemel 15), et nende välimus säiliks.

Loe lähemalt meie blogist