+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

HEA TOIT=HEA TUJU ehk milline toit teeb õnnelikuks?

30.01.2019
HEA TOIT=HEA TUJU ehk milline toit teeb õnnelikuks?

Eestlane ütleb, et söömine on ainus töö, mis toidab. Stressisöömisest on ilmselt paljud kuulnud, aga kas on tõesti võimalik end ka õnnelikumaks süüa? Tuleb välja, et on! Toitumise ja enesetunde vahelisi seoseid on palju uuritud ning isegi vanarahvas teadis öelda, et oled see, mida sa sööd.

Sellisel juhul võiks pahast tujust või mustast masendusest välja aidata midagi tõeliselt head…. Stopp, kui unistasid just poolest liitrist jäätisest, kartulikrõpsudest, burgerist, friikatest või saiakestest. See, mis tekitab meie ajus mõnutunde, on individuaalne. Pool kilo jäätist võib korraks enesetunnet parandada, aga lohutav efekt on üürike.

Miks on siis nii, et suhkur paneb meid käituma närviliselt, kuid närvide rahustamiseks tahame just midagi süsivesikuterikast? Toit mõjutab meie aju mõnukeskusi samamoodi nagu iga teine mõnuaine, mille poole pöördutakse, sest mingi oluline osa nende elust on täitmata. See on sageli sõltuvusspiraali alguseks. Olgu tegemist siis mõne toiduaine (suhkur), alkoholi, tubaka, mängurluse vms.  

On oluline teada, et hetkel, kui meie aju otsib mõnutunnet, otsib see võimalust “ellu jääda”. Põhjus, miks meie aju keerulises olukorras otsib kaloririkast toitu nagu pitsa, mitte lehtkapsas, peitub ürgses küti-korilase ajas. Nagu me teame, need ajad on möödas koos ohtudega, mis säärase eluviisiga kaasnesid. Toit on muutunud millekski enesestmõistetavaks.

See, mida me sööme, mõjutab otseselt, kuidas aju meid ümbritsevat maailma tajub. On kümneid uuringuid selle kohta, kuidas tervislik toitumine st puu-ja köögiviljade, organismile vajalike rasvade ja täisteratoodete tarvitamine vähendab depressiooni ja enesetappude riski.

Siiski pole olemas üht ja ainsat õnnelikkuse dieeti, mida järgides mured kaovad. Üks lahendus töötaks vaid robotite peal ja laboritingimustes, kuid inimesed on ainulaadsed, üksteisega võrreldamatud oma organismi eripärade ja ka kogemusliku pagasi poolest. Toidust üksi ei piisagi, sest paljude kasulike ainete ajju jõudmiseks on tarvis liikumist. Ka on kasutegur väiksem, kui igapäevaelus on suur osakaal pahedel nagu suitsetamine, alcoholi vm mõnuainete tarvitamine. Tervislikku toidusedelisse kuuluvad värvid: puu-ja köögiviljad, täisteratooted, kaunviljad, sobivuse korral ka pähklid. Samuti peab organism saama toidust piisavalt B6 ja B12 vitamiine ning magneesiumi, et aidata ajul toota serotoniini ja võidelda stressihormooni kortisooliga.

Selge on seegi, et toitumine mõjutab meie immuunsüsteemi toimimist, see aga taas on seotud depressiooni, selle ennetamise või leevendamisega. Rohked uuringud nii laste kui ka täiskasvanute sh vangide seas on tõestanud, et toidu mõju käitumisele on otsene: tervislik toidusedel parandas käitumist. Jamie Oliveri kuulsat eksperimenti teavad paljud, kuidas ta veenas koolis lapsi paremini toituma ning selle järgselt kadusid nii mõnedki käitumisprobleemid.

Kui ainuüksi mõte kokkamisest tekitab stressi, siis lohuta end sellega – sa pole veel leidnud õiget viisi. On inimesi, kellele mõjub juurviljade hakkimine tõeliselt rahustavalt, teisele meeldib aga vaiksel tulel kastet segada, kolmas naudib küpsetamist.  

Serotoniin ja dopamiin on tuntud ka kui õnnehormoonid. Selle puudumist või vähesust on seostatud depressiooni tekkega. Lisame siia trüptofaani, mis on võtmetähtsusega aminohape serotoniini tootmisel ja ilma selleta lihtsalt organism seda õnnehormooni ei tooda. Trüptofaani on leitud proteiinirikastes toitudes nagu kalkuniliha. Seega  tundub kõik lihtne – söö muudkui serotoniini (näiteks banaani), dopamiini ja trüptofaani. Paraku pole see nii, ka siin teeb liialdamine kahju ning liiga palju proteiini hoopis takistab trüptofaani toimet, sest aminohapete vahel tekib tõsine võitlus, kes saab ajju siseneda. Ja selle võitluse trüptofaan kaotab. JA kuigi serotoniini tootmiseks on vaja ka süsivesikuid, mis teised aminohapped trüptofaani teelt eemaldab, peab nendegi juures tegema tarku valikuid.

On ju nisutooteid, süsivesikuid ja suhkruid nimetatud lausa ajutegevust surmavateks. Seda peamiselt kõrge glükeemilise indeksi tõttu, mis tähendab, et 90-120 minutit pärast tarvitamist läheb veresuhkur kõrgeks ja see on aju kahjustav. Ometi on sel teoorial ka vastaseid, kes rõhutavad, et nagu rasvasidki, ei saa ka kõiki süsivesikuid panna ühte patta. Süsivesikutest tasuks eelistada neid, mille omastamine võtab organismil kauem aega.

Inimaju koosneb 60% ulatuses rasvadest ning see vajab toitu. Regulaarselt. Rasvad on aju toimimiseks eluliselt vajalikud. Need on vajalikud meie emotsioonide juhtimiseks. See ei tähenda, et võiksid kontrollimatult juustukuubikuid sisse vohmida, vaid vaja on “häid rasvu” nagu Omega-3 rasvhappeid, mille poolest on rikkad näiteks pähklid ja avokaadod, samuti chia, kanepi-,lina-ja kõrvitsaseemned, kreeka pähklid ning mustad marjad. Söö ja naerata!

Tagajärjed ei tule kohe: kalori-ja rasvarikas toit, mida täna sööme, hakkab meid mõjutama ülehomme.

Positiivne efekt on näha kiiremini: juur-ja köögivilju söönud mehed ja naised tundsid end paremini juba järgmisel päeval.

Seega – kui on olnud raske päev, haara saiakese või veinipokaali asemel mõni järgnevaist – tunned end pikemas perspektiivis märksa paremini.

LÕHE

Tegemist on rikkaliku omega-3 rasvhapete allikaga ja neid rasvhappeid meie organism ise toota ei suuda, kuid vajab. Samuti on lõhes põletikku vähendavaid toitaineid. Mõningatel andmetel on aga kodumaises kilus ja räimes omega-3 rasvhappeid isegi rohkem kui lõhes! 

TUME ŠOKOLAAD

Just tume, võimalikult puhas šokolaad. Kakao sisaldus peaks olema vähemalt 70% ja võimalusel eelista šokolaadi, kus valge suhkur on asendatud looduslikumaga – näiteks roosuhkruga.  Kui mõru maitse sind ei heiduta – krõbista kakaoube.

MARJAD

Puuviljad on head ja kuuluvad tasakaalustatud toitumise juurde, kuid võimas ajutoit on marjad, sest neis on rikkalikult meeleolu reguleerivaid flavanoide. Lisaks aitavad marjad mälu parandada ja vähendada põletikke. 

SPINAT JT ROHELISED TOIDUAINED

Tumedad rohelised lehed sisaldavad samuti omega-3 rasvhappeid ning aitavad põletikke leevendada. Neis on rohkelt magneesiumi, mis mängib aju funktsioonides ja emotsioonide juhtimises olulist rolli.

MANDLID

Neis on palju kasulikke rasvu ajule ja tervele organismile. Mandlites sisalduva türosiini kohta aga öeldakse, et see aitab vältida apaatiat, laiskust ja kurbust ning on meeleolu tõstva toimega. Seega stressirohkel ajal igati vajalik.

Allikad: 

www.makeeverybodyhappy.org, www.firstwefeast.com/, www.abcnews.go.com/