Klorella on toitev ja puhastav

by Armastusest Inspireerituna OÜ Armastusest Inspireerituna OÜ on 22.11.2020

Klorella on laialdaselt levinud magevee rohevetikas. Liiginimi pyrenoidosa osutab pürenoidi sisaldusele. Nimetus chlorella on tulnud kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendab rohelist. 

Klorellat on palju uuritud

Kuigi teadlased avastasid rohelise mikrovetika alles 19. sajandil, on seda üherakulist taime võrreldes teiste vetikatega väidetavalt väga palju analüüsitud. Tegemist on selle vetikaga, mis muudab akvaariumis vee roheliseks ja häguseks. 

Kerakujulise ainurakse läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Fotosüsteesi abil paljuneb klorella väga kiiresti, vajades selleks vaid süsinikdioksiidi, vett, päikesevalgust ja väheses koguses mineraale. Soodsate tingimuste korral võib üks klorella organism laieneda ööpäevas kuni 200 korda. Klorella fotosünteesi on uurinud ka Saksa biokeemik Otto Heinrich Warburg, kes pälvis 1931. aastal Nobeli meditsiinipreemia. 

1940ndatel nähti klorellas uut ja lootustandvat vahendit võitlemaks maailmas näljahädaga. Kasvav rahvaarv ning põllumajanduseks sobiva maa nappus hoiatavad, et inimesed ei suuda toota piisavas koguses toitu. Liha oli väga kallis ja selle tootmine kulukas, mistõttu tekkis oht proteiinide puudusele inimtoidus. Alternatiivseid lahendusi otsivad ülikoolid uurisid klorellat ja kuigi selle populaarsus on tänapäevaks vähenenud, leiab vetika siiski "supertoidu" nimekirjast. 

Klorellal on esialgu harjumatu maitse

Klorella maitse võib algul olla harjumatu. Seetõttu kasutatakse seda toidulisandit sageli segatuna puu- või juurviljamahladesse, smuutidesse, tervisekokteilidesse, salatikastmetesse või köögivilja-, riisi- ning kaunviljatoitudesse. Kuumutamine vähendab märgatavalt klorella väärtust, mistõttu tuleks kuumutamist vältida, ning lisada see toidule vahetult enne serveerimist.
Klorellat kasutatakse sageli koos teiste looduslike supertoitudega nagu spirulina.

Klorella on äärmiselt kasulik

Klorellat on kasutatud meditsiinis keemiliste protsesside käivitajana, näiteks dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühendite eemaldamiseks organismist. USAs ja Kanadas on klorella müügil tervisetootena, Jaapanis toidulisandina. Eriti populaarne on klorella Aasia piirkonnas.

Rohked teadusuuringud on kindlaks teinud, et klorella sisaldab märkimisväärses koguses inimorganismile väärtuslikke aineid, näiteks 18 aminohapet, sealhulgas neid, mida täiskasvanud inimese organism ei suuda ise sünteesida. Lisaks mineraale (kaltsium, raud), vitamiine (B, C, E), rasv- ja aminohappeid ning kehale vajalikku klorofülli. Paljud inimesed usuvad, et klorella asendab toitu ja katab energiavajaduse just oma fotosünteesi tõhususele, mis ulatub kaheksa protsendini.

Toiduallikana on klorella ahvatlev oma kõrge proteiini ja toiteväärtuse poolest. Kuivatatuna sisaldab vetikas 45 protsenti proteiini, 20 protsenti rasva, 20 protsenti süsivesikuid, 5 protsenti kiudaineid ning 10 protsenti mineraale ja vitamiine. Praegu kasvatatakse klorellat massiliselt suurtes tiikides. 

Klorella kasutamise algstaadiumis nähti selles odavat proteiini asendajat. Tänapäeval rõhutatakse hoopis tervisemõjudele nagu kehakaalu kontrolli all hoidmine, vähiennetus ja immuunsüsteemi toetav mõju.

Meditsiiniline kasutamine

Uuringud klorella mõjust vähiravis ja ennetuses on vastukäivad. Ameerika Vähiühingu teatel pole teaduslikud uuringud tõestanud klorella tõhusust vähi ennetuses või ravis. Samas on osad teadusuuringud toonud esile polüsahhariidide sisalduse klorellas, millel on positiivne mõju interferooni tootmisele, mis pärsib vähirakkude kasvu. Nii radiatsiooni- kui ka kemoteraapia puhul usutakse, et klorella mõju seisneb immuunsüsteemi tugevdamises, mis aitab ravimi kõrvalmõjusid kergemini taluda. Tõendeid klorella vähki peatavast ning haigusi ravivast mõjust pole siiski leitud või vajavad need täiendavaid uuringuid.

Arvatakse, et klorella parandab ainevahetust, aitab kaasa aju ja maksa tegevusele ning kudede uuenemisele. Leitud on ka klorella positiivne mõju põletike ja sooltevaevuste leevendamisel. 

Üks väga vähese (35 osalejat) valimiga uuring leidis, et klorella tarvitamisel on positiivne mõju rinnapiimast mürkainete eemaldamisel. Vetikas vähendavat  veel vananemisega kaasnevaid nähte, sest kaitseb organismi mürgiste metallide (elavhõbe, plii) eest.
Klorella võib soodustada „heade“ bakterite levimist seedetraktis parandades sel moel seedimist ja leevendades põletikke.

Pane tähele klorellat ostes

Kontrolli, kas tegemist on mahetootega. Klorella puhul on ääretult oluline, et toode on kogutud puhtast kasvukeskkonnast ega sisaldaks soovimatuid lisandeid. Samuti on oluline, et klorellasaaduste valmistamisel ei oleks vetikaid kuumutatud ega töödeldud kemikaalidega.
Uuringud on välja toonud, et sõltuvalt vetika päritolust võib proteiinisisaldus kuivatatud klorellas ulatuda 7-88 protsendini ja süsivesikute hulk 6-38 protsendini.

Klorella tarbimine mõistlikes kogustes on ohutu

Klorella kasutamine lühiajaliselt (kuni 2 kuud) on tõenäoliselt ohutu. Kõige tavalisemad kõrvalnähud on kõhulahtisus, pearinglus, kõhugaasid, väljaheite rohelisus, kõhukrambid. Kõrvalnähud on sagedased esimese kasutamisnädala jooksul.

Klorella on põhjustanud tõsiseid allergilisi reaktsioone sh astmahoog ning teised eluohtlikud hingamisraskused. Samuti võib klorella põhjustada naha muutumist ülitundlikuks päikesevalguse suhtes. Kindlasti tuleb sel ajal nahka kaitsta otsese päikesevalguse eest. Klorella tarvitamise ohutuse kohta raseduse ja rinnaga toitmise ajal pole piisavalt uuringuid.

Nõrga immuunsüsteemi (immuunsuspuudulikkuse) puhul on oht, et klorella võib põhjustada „halbade“ bakterite vohamist. Sellise terviseprobleemi korral on parem klorella kasutamist vältida. 

Vaata kokkuvõtliku videot klorellast siit:

Allikad: wikipedia.org; webmd.com, herbwisdom.com, Maaleht

Kui sulle see artikkel meeldis, jäta oma arvamus kommentaaridesse või lisa reaktsioon. Proovime luua oma lugejatele kvaliteetset ja huvitavat sisu.