+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Kookos, kas kahjulik või hoopis kasulik?

18.12.2018
Kookos, kas kahjulik või hoopis kasulik?

E-poest leiad laia valiku kookostooteid: õli, helbed, jahu, laastud ning ka nahahoolduseks vajalikku.

Kuigi kookose (ld k Cocos nucifera) tihke kesta purustamine on otsekui omaette pähkel, on tulemus proovimist väärt.

Lääne-Euroopas on kookos toidulaual võrdlemisi haruldane ning seda tarvitavad terviseteadlikud inimesed. Kolmandikus maailmast on tegemist aga juba põlvkondade vältel väga igapäevase toiduainega. Näiteks Vaikse ookeani lõuna-ja lääneosas elavate saarerahvaste seas on kookospähkli kasulikud omadused olnud tuntud tuhandeid aastaid ja seal saadakse paiguti kuni 60 protsenti päevasest kaloraažist kookosest. Samal ajal on mujal maailmas ülekaalulisus üha kasvav probleem. Lisaks kalorite hulgale on oluline ka nende allikas, sest erinevad toidud mõjutavad meie kehas toimivaid hormoone.

Värske kookospähkel võib olla noor või küps. Noorel kookospähklil on roheline koor ja valge kest, mis ilmneb nähtavale koore eemaldamisel. Need on tavaliselt Aasia päritolu kookospähklid. Kui kest on pruunikam, on tegemist küpsema kookospähkliga. Noored kookospähklid sisaldavad rohkem vett (tuntud ka kui kookospiim) ning pehmet geeljat viljaliha, samas kui küpsematel on viljaliha tihkem ning selles on vähem vett.

Tervisele kasulikke omadusi on noores pähklis rohkem, sest neis olev vesi on rikkalik elektrolüütide allikas. Need on aga vajalikud, et keha omastaks hästi vedelikku, et närvid ja lihased saaksid korralikult toimida. Seega oleks pärast rasket treeningut või füüsilist tööd palju kasulikum juua noore kookospähkli vett, mitte spordijooki.

Omadused: Kookos on üks vähestest toiduainetest, mille kohta võib tõesti öelda, et see on supertoit. Selle tarvitamist soovitavad toitumisnõustajad neile, kes soovivad kaalu alandada ning kasutavad looduskosmeetika tootjad, et inimese nahka kahjulike keskkonnamõjude eest kaitsta. Kookospähklil on oma kindel koht Aasia ja Vaikse ookeani riikide, aga ka Islandi rahvameditsiinis. Seda on kasutatud tulemuslikult iivelduse, lööbe, palaviku, kõrvavalu, kurguvalu, bronhiidi, neerukivide, maohaavade, astma, süüfilise, vesitõve, hambavalu, kriimustuste ravimisel ja ka täidest lahti saamisel. Kasutusvaldkondi on veelgi, kuid see on kokkuvõtlik nimekiri.

Kookose viljaliha söömine on kindlasti hea täiendus toidulauale, sest vaid väikses tassitäies kookoslaastudes on inimese päevasest mangaani vajadusest 60 protsenti. Selles on ka märkimisväärne kogus vaske, seleeni, kaaliumi, rauda, samuti fosforit, tsinki ja magneesiumi. Kookosetooted on sobilikud ka diabeetikutele, sest need aeglustavad veresuhkru tõusu, väheneb koormus kõhunäärmele ning ka teised diabeedile omased faktorid. Kui näiteks mee glükeemiline indeks on 55-83, suhkrul 65-100, siis kookospiimal ja viljaliha tükkidel vaid 35.

Kasutamine: Kookosõli saab kasutada nt praadimisel, sest ei kaota oma kasulikke omadusi ka kõrgel temperatuuril. Kookosjahu sobib küpsetamiseks-kasutamiseks kõikjal, kus soovite õhulist tulemust: muffinid, pannkoogid, plaadikook, kringel, miks mitte lisad veidi seda ka hommikusse omletti - laske fantaasia lendama. Toitude valmistamisel, mis vajavad kõrgemat kui 170 kraadist temperatuuri, kookosjahu oma madala suitsevuspunkti tõttu ei sobi.

Kookosõli

Kasulikud omadused ilmnevad ainult mahetoodetud kookosõlil ja -rasval, mis on rafineerimata. Kookosõlis on rasvhapped, millel on tõestatud tervislik toime. Kuigi kookosrasva ja -õli on kunagi ka maha tehtud, sest selles on küllastunud rasvu. Ligi 90 protsenti kookosrasva rasvhapetest on küllastunud. Uuemate uuringute kohaselt on tegemist aga peamiselt tervisele ohutute rasvadega.

Läbi on viidud palju uuringuid, milles on osalenud tuhandeid inimesi ning ühtki seost südamehaigustega pole leitud, sest kookosrasvas olevad rasvad ei meenuta millegagi neid rasvasid, mida inimene omastab lihalõigust või juustust. Kookosrasvas olevate rasvhapete toime on teine, ja neid töötleb ka organism teisel moel. Nii on pigem tegemist kolesterooli alandava toiduainega. Kookosrasva rasvhapped lähevad seedekulgast kohe maksa, kus neid kasutatakse kiire energia allikatena ehk ketoonidena, millel on terapeutiline toime ka ajutegevusele näiteks epilepsia ja Alzheimeri tõve korral. Kookosrasvas olevad triglütseriidid suurendavad aga kalorite põletamist. Mõne uuringu järgi piisab vaid 15-30 grammist, et kulutada ööpäevas 120 kalorit rohkem.

Samas vähendab kookosrasva tarvitamine söögiisu, mistõttu on ka vähem, mida kulutada. Üks uuring aga leidis, et piisab vaid, kuid toiduportsjoneis kasutada kaks teelusikatäit õli päevas, et 12 nädala jooksul väheneks kehamassiindeks ning kahaneks vöökoht olulisel määral ehk 8 sentimeetrit.

Kookosrasval on teada ka põletikubaktereid, viiruseid ning seenhaiguseid hävitav toime. Häid tulemusi on saadud nii stafülokokk-bakteri kui ka pärmseene vohamise kontrolli alla saamisel. Kookospiimas sisalduv loorberhape muundub inimkehas monolauriiniks, mida leidub ka rinnapiimas. Monolauriin aitab tugevdada beebi immuunsust, kinnitavad viimasel dekaadil läbi viidud sajad uuringud. Kookostoodetes puuduvad transrasvad, need on gluteenivabad ja hüpoallergilised.

Teaduslikku tõestust omab kookosõli toime ekseemide ravis. Selleks tuleks kaheksa nädala jooksul päevas kahel korral määrida nahale 10 ml kookose nn neitsiõli. Kookosõli kasutatakse ka kosmeetikas ning toidu valmistamisel. Mõningatel andmetel suudab kookosõli pidada kinni kuni viiendiku kahjulikust UV-kiirgusest.

Kookosjahu

Kookosjahu võivad julgelt lisada menüüsse need, kelle organism ei talu gluteeni või kes otsivad alternatiivi nisujahule. Kuna kookos pole teravili, on tegemist gluteenivaba tootega, milles on ka teraviljast vähem süsivesikuid, samas kiudaineid on isegi kuni kaks korda rohkem kui täistera nisujahus. Erinevus pruunist riisist valmistatud jahuga on veelgi suurem. Kookosjahu sobib kasutamiseks ka neile, kel on tuvastatud allergia pähklite vastu. Kookosjahu on tehtud kuivatatud kookose viljalihast ning 100 grammis võib sisalduda suisa 61 protsenti päevasest kiudainevajadusest. Kiudained aga teatavasti aitavad hoida seedimise korras.

Kookosjahu imab hästi vedelikku, mistõttu tuleks seda toidule lisada vähem. Nn rusikareegel on, et üks tassitäis teraviljajahu võrdub veerandi või 1/3 tassitäie kookosjahuga. Mune aga lisatakse kaks kuni kolm korda rohkem, sest muidu ei püsi tainas hästi koos ega ole tulemus õhuline.

Kookoslaastud ja -helbed

Meie e-poes müüdavad kookoslaastudele ega helvestele pole suhkruid lisatud. Laastudes on säilinud kookose viljalihale iseloomulikku niiskust rohkem, helbed on n-ö kuivemad, kuid mõlemad sobivad ideaalselt kasutamiseks magusates ja soolastes roogades, aga ka lihtsalt täiendusena toidukorrale: olgu see puder või maitsestamata jogurt, smuuti, kodujuust või värske salat. Ehk saab sellest aga sinu ahjuroa salajane koostisaine?

Proovi lisada neid jäätise- või marjakokteilile, aga kui oled suur kookosesõber – söö kasvõi otse pakist!

Valged laastud on kergelt krõmpsud ning mõnusalt karge maitsega. Kookoshelbed on peenemad, mistõttu sobivad hästi ka nt tortide kaunistamiseks.

Võimalikud kõrvaltoimed

Üldiselt peetakse kookostooteid ohutuks nii suukaudsel manustamisel kui ka nahale kandmisel.

Siiski peaks lapseootel naised ning rinnaga imetavad emad jälgima, et soovitavat päevast kogust ei ületataks, kuna kookostoodete ületarbimisega kaasneda võivaid riske pole veel põhjalikult uuritud.

Lastel ja ka beebidel on kookosõli nahale kandmine lühema perioodi vältel olnud ohutu.

ALLIKAD: WebMD.com, http://www.coconutresearchcenter.org, http://foodfacts.mercola.com, http://www.livestrong.com/, https://authoritynutrition.com/, https://draxe.com/