+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Kõrvitsaseemned – kasulikud meestele ja ka naistele

23.04.2019
Kõrvitsaseemned – kasulikud meestele ja ka naistele

Meil on müügil röstimata ja soolamata kõrvitsaseemned on kergelt magusa pähklise maitsega, veidi krõmpsud, kuid siiski pehmed. Neid on mõnus krõmpsutada koos teiste snäkkidega või eraldi väiksest kausikesest.

Ameerika põlisrahvastel sh asteekidel olid kõrvitsaseemned au sees nii toiteväärtuse kui ka raviomaduste pärast. Euroopa ja Vahemeremaade kaudu jõudsid kõrvitsaseemned ka India jt Aasia riikide toidukultuuri.

Praegu on suurimad kõrvitsaseemnete tootjad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, Mehhiko ja USA. Nagu ikka on mahetoodete eeliseks see, et puuduvad organismile kahjulikud lisaained.

SÄILITAMINE

Kõrvitsaseemneid, nagu ka teisi röstimata pähkleid ja seemneid, peaks hoidma õhukindlalt külmikus. Sel moel püsivad nad söömiskõlblikena mitu kuud, kuigi esialgne aroom võib paari kuu jooksul veidi lahtuda.

KASUTAMINE TOIDUS

Röstimata seemnete puhul võid olla kindel, et ise röstides on kontroll nii temperatuuri kui ka röstimisaja kestuse üle. Selleks, et säiliksid kasulikud rasvad, ei tohiks röstimisaeg ületada 15-20 minutit. Ahju temperatuur peaks jääma alla 75 kraadi, siis säilivad ka küllastumata rasvhapped. Samas, kui temperatuur on 90 kraadi ja üle selle, muutub tugevamaks kõrvitsaseemnete pähkline aroom.

Kõrvitsaseemneid võib puistata lisandina tõesti igale poole alustades putrudest, värsketest salatitest, aurutatud köögiviljadest lõpetades takode ja magustoitudega. Need sobivad hästi smuutidesse, joguritsse, puuviljasalatisse või vahepalana krõbistamiseks.

IDEED:

  • Röstitud või ahjus küpsenud köögiviljad
  • Toorsalatid (riivitud porgand tomatiga, kaalikas või muu roheline salat).
  • Salatikaste: purusta kõrvitsaseemned, küüslauguküüs, petersell ja koriander, lisa sidruni(või selleri)mahla ja (oliivi)õli. Sega.
  • Tervete või purustatutena sobib hommikupudrule ja müslisse.
  • Küpsised (kasuta nt rukkijahu), leivad, tervisebatoonid, smuutid.
  • Jahvata ja pane võileivakattele.
  • Pane likku ja tee koos porgandi ja kurkumiga taimset piima.
  • Lisa värvilisse riisirooga (koos teiste seemnetega)

KASULIKUD OMADUSED

Kes oleks osanud arvata, et need rohelised, ovaalikujulised lamedad seemned peidavad endas nõnda palju kasulikku? Kõrvitsaseemnete väärtuslikkust on seni hinnatud nende tsingi sisalduse pärast, kuid viimased uuringud on näidanud, et ka E-vitamiini on neis märkimisväärselt ning eri vormides. Kusjuures vitamin on inimorganismile seda kasulikum, mida erinevamates vormides seda leidub. Kõrvitsaseemnetes on E-vitamiini vähemalt viies eri vormis, sh kaht on leitud vaid kõrvitsaseemneis. See aga tähendab, et kõrvitsaseemnete antioksüdandid on tugevatoimelisemad kui seni arvatud. 

Nende glükeemiline indeks on madal. Laboriuuringud on näidanud ka positiivset mõju insuliini tootmise reguleerimisel, samuti diabeedist tingitud neerukahjustuste ennetamisel.

Toiduained, mis kasvavad maapinnale lähedal, on sageli rikkaliku mineraalide sisaldusega. Kõrvitsaseemned pole erandid.

Mangaani on päevasest vajadusest ca 64%, fosforit 57%, vaske 48%, magneesiumi 45%, tsinki 23%, proteiini 20%, rauda 16%. See tähendab, et mineraalide sisaldus on väga hea või hea (tsink ja raud).

Fenoolseid ühendeid leidub samuti rikkalikult nii koguseliselt kui ka arvuliselt.

Eesti rahvameditsiiniski on kõrvitsaseemned koos küüslauguga tuntud abivahend sooleparasiitide tõrjes. Lisaks on neil pärmseene arengut pärssiv ning viirustevastane toime. Mikroobidevastase toime annavad tõenäoliselt aga proteiinid ja fütotoitained nt ligniinid. Ligniinid on ka need, mida seostatakse rinna-ja eesnäärmekasvajate ennetamisega. Kõrvitsaseemneid, nendest valmistatud ekstrakte ja õlisid on kasutatud eesnäärme suurenemise ravis.

Beetakaroteeni muudab organism A-vitamiiniks, millest sõltub otseselt meie naha ja silmade tervis. Kasulik kogus päevas on naistel 0,75-0,85 mg, meestel 0,8-1,1 mg. Ohutuks päevaseks koguseks loetakse kuni 2mg. A-vitamiini puudust võib kahtlustada, kui nahk muutub kuivaks, on väsinud välimusega, nägemishäiretest ilmneb esimesena kanapimedus.

Mangaan on oluline luustikule ja nahale. Vask ja raud on olulised keha energiaga varustamisel, raud aitab ka verd hapnikuga varustada.

Ühes supilusikatäies kõrvitsaseemnetes on peaaegu terve milligramm tsinki. Meeste päevane soovitav tsingikgus on 9,5mg, naistel 7mg. Tsink tõstab immuunsust, kiirendab naha uuenemist ja on oluline nägemisele.  Tsingitasemest sõltub ka, kuidas tunned lõhnu ja maitseid. Tsingipuudusele võib viidata krooniline väsimus, sagedased viirushaigused, juuste välja langemine, küüneümbruse nahkade lõhenemine, halvasti paranevad haavad jt nahaprobleemid nt kõõm ja akne, masendus, õpi-ja keskendumisraskused.

Kõrvitsaseemneis olevad tsink ja magneesium võivad aidata ka naisi, kel on menopaus lähenemas, läbivad seda või on läbinud.

Supilusikatäies seemnetes on 40mg magneesiumi. Meeste päevane soovitav kogus on 300 mg, naistel 270mg.

Magneesium teatavasti on oluline vererõhu kontrolli all hoidmisel ning une kvaliteedi tagamisel. See aitab parandada meeleolu (#sööõnnelikuks) , on oluline luustikule ja lihastele.

Paljude supertoitude puhul märgitakse ära nende võimalik vähki ennetav toime. Ilmselgelt aitavad tervislikud eluviisid sh mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine  tervena elatud aastatele ja väiksemale vähiriskile kaasa, kuid kinnitada, et see või teine toiduaine suudab üksi vähki ära hoida…

Tõsi on see, et kõrvitsaseemneis olevad antioksüdandid aitavad kehas põletikutaset vähendada ning aitavad kahjustatud rakkudel taastuda või uueneda.  See on oluline krooniliste haiguste kontrolli all hoidmisel. Uuringud on tõestanud kõrvitsaseemnete positiivset mõju eesnäärme tervisele laiemalt, paranenud on meestel viljakus ning sperma kvaliteet, naistel aga leevenenud üleminekueaga seotud hormonaalsed vaevused.

Süsivesikuid on kõrvitsaseemnetes vähe, seevastu on kõrvitsaseemned hea taimse proteiini allikas.

Seemned on teada-tuntud kaaliumi, seleeni ja magneesiumi allikad, samuti on neis rikkalikult polüküllastumata rasvhappeid (Omega3 ja Omega6) ja antioksüdante. Need on olulised nii südamele, südame-veresoonkonnale, aga ka nt maksarakkudele.

Uuringud on näidanud, et Omega-3 rasvhapped vähendavad trombide ja südame arütmia riske, ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumist, alandavad triglütseriidide ja halva kolesterooli taset ning pikemaajalisel tarvitamisel ka vererõhku.

Kõrvitsaseemneis on ka trüptofaani, aminohapet, mida on otseselt seostatud insomnia ja meeleoluhäirete ravimisega, kuna inimorganism muudab trüptofaani serotoniiniks ja melatoniiniks. Une kvaliteeti parandab juba 1 gramm trüptofaani, selle saab kätte 200 grammist kõrvitsaseemneist.

Toimet võimendab see, kui sööd õhtul enne magamaminekut nt hapukirsse, milles on samuti melatoniini ning ka süsivesikuid, mis aitavad organismil trüptofaani paremini omastada.

Soovitav päevane kogus on 28 grammi seemneid. See ei tähenda, et peaksid sööma vaid kõrvitsaseemneid , ka päevalille-, kanepi-, lina-, chia-, seesamiseemned sobivad. Korduvad uuringud on ka näidanud, et erinevate seemnete tarvitamine aitab langetada kolesterooli ja veresuhkrut alandada ja stabiilsemana hoida.

Allergiat kõrvitsaseemnete vastu esineb harva.

Allikad:

www.healthline.com

www.medicalnewstoday.com

www.health.com

www.whfoods.com

www.bbcgoodfood.com