+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Mahepõllumajanduse põhimõtted

23.06.2020 / 0 kommentaari
Mahepõllumajanduse põhimõtted

Mahepõllumajandus on põllu- ja karjaharimisviis, mille puhul kasutatakse looduslike putukatõrjemeetodeid ja väetiseid, mis koosnevad tavaliselt looma- ja taime väljaheidetest. Kaasaaegse mahepõllundusega alustati tõsise keskkonnakahju tõttu, mida põhjustasid keemilised pestitsiidid ja sünteetilised väetised nö tavapõllumajanduses. Mahepõllumajandusel nähakse väga olulist mõju meie elukeskkonna paranemisele ja viimastel aastatel on mahetoidu söömine kiiresti suurenenud. 

mahepõllunduse saadused

Mahepõllumajanduse põhimõtted/alused

Orgaanilise põllumajanduse erinevused konventsionaalse põllumajandusega seisnevad peamiselt selles, missuguseid väetiseid kasutatakse taimekasvatuses, missuguste vahendite ja meetodidega peletatakse kahjureid ning missugust sööta kasutatakse loomade toitmisel. 

Mahepõllunduses kasutatavad väetised

Mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi väetised, mistõttu toitaineterikas ja jätkusuutlik muld on mahekasvatajatele üks olulisemaid ja keerulisemaid väljakutseid. Väetisena kasutatakse niisiis peamiselt sõnnikut ja komposti. Kompostist saavad taimed väga palju erinevaid vitamiine, toiduaineid ja mikroobe, mis on vajalikud taime kasvamiseks. Mikroobid on olulised, sest need lõhuvad komposti taimedele kasutatavasse olekusse. Sünteetiline väetis koosnebki juba lõhutud, taimele sobilikest toitainetest. Mulda säilitatakse kasvatades mullale madala taimekihi, mis kaitseb mulda erosiooni eest. Samuti aitab taimekiht rikastada mulda lämmastikuga. 

Kahjurite kaitse mahepõllumajanduses

Orgaanilised pestitsiidid saadakse looduslikest allikatest. Need allikad võivad olla näiteks bakterid või erinevad õlid. Lisaks pestitsiididele kaasavad mahepõllupidajad enda töösse erinevaid bioloogilisi, kultuurseid ja geneetilisi tõrjemeetodeid. Bioloogiline tõrje võib endast kujutada kahjuritele kahjulike putukate põllule laskmist, näiteks lepatriinude või osade herilaste. Samuti on traditsioonilise taimekasvatuse käigus välja aretatud sordid, mis on residentsed erinevatele kahjuritele ning taimehaigustele. 

Mahepõllumajandus eestis

Mahepõllundus sai Eestis aastal 2019 30-aastaseks ning on aastate jooksult korralikult arenenud, näiteks viimase kümnendi jooksul on Eesti mahemaa pindala kahekordistunud moodustades 22% kogu siinse põllumaa pindalast. Mahekaubaga tegeleb 2019. aasta andmetel 2060 ettevõtet. 

Loe mahetoidu kohta täpsemalt juba siit artiklist

Kommentaarid