+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Mikrovetikas klorella pidi maailma päästma näljahädast

07.01.2019
Mikrovetikas klorella pidi maailma päästma näljahädast

Klorellat leiad meie e-poest nii tablettide kui ka pulbrina. 

Klorella (ld k Chlorella pyrenoidosa) on magevee rohevetikas ja seda kasvab kõikjal maailmas. Liiginimi pyrenoidosa osutab pürenoidi sisaldusele. Nimi Chlorella on tulnud kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendab rohelist ja ladinakeelsest järelliitest ella, mis tähendab väikest.

Avastatud hiljuti, aga palju uuritud

Kuigi teadusmaailm avastas selle mikrovetika alles 19. sajandil, on see üherakuline rohevetikas väidetavalt üks enim uuritud vetikaid. Tegemist on sama vetikaga, mis muudab akvaariumis vee roheliseks ja häguseks. 

Kerakujuline kulleseta ainurakse läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Fotosüsteesi abil paljuneb klorella väga kiiresti, vajades selleks vaid süsinikdioksiidi, vett, päikesevalgust ja väheses koguses mineraale. Soodsate tingimuste korral võib üks klorella organism anda ööpäevas enam kui paarsada järglast. Klorella fotosünteesi on uurinud ka Saksa biokeemik Otto Heinrich Warburg, kes pälvis 1931. aastal Nobeli meditsiinipreemia. 1961. aastal pälvis aga Nobeli keemiapreemia Melvin Calvin, kes uuris süsinikdioksiini omastamist taimedel, kasutades selleks klorellat.

1940-50ndail nähti klorellas uut ja lootustandvat vahendit võitlemaks näljahädaga maailmas. Kasvav rahvaarv ning põllumajanduseks sobiva maa nappimine tekitasid ohu, et inimesed ei suuda toota piisavas koguses toitu. Kuna liha oli väga kallis ja selle tootmine kulukas, tekkis oht ka proteiinide puudusele inimtoidus. Alternatiivseid lahendusi otsivad ülikoolid uurisid ka klorellat ja kuigi selle populaarsus on praegu väiksem kui 1940ndail, on see siiski "supertoidu" nimekirjas. 

Kuigi klorella kasvatamisel lähtuti uuenduslikest võtetest, selgus pärast kümmekond aastat kestnud katsetusi, et otsese päikesevalguse käes kasvanud klorella omastas sellest vaid 2,5 protsenti. Seega on päriselt kasulike omadustega ehk maheda klorella tootmiskulud kõrged.  

Kasutamine

Selleks, et inimorganism suudaks kõiki neid väärtuslikke aineid omastada ja klorellat seedida, peab olema vetikaraku sein purustatud.

Klorella maitse võib algul olla harjumatu. Seetõttu kasutatakse seda toidulisandit sageli segatuna puu- või juurviljamahladesse, smuutidesse, tervisekokteilidesse, salatikastmetesse, köögivilja-, riisi- ning kaunviljatoitudesse. Kuumutamine vähendab klorella väärtust tunduvalt, seetõttu tuleks vältida kuumutamist, ning lisada see toidule vahetult enne serveerimist.
Klorellat kasutatakse sageli koos teiste looduslike „rohetoitudega“ nagu spirulina, nisu-ja odraorasega ning mõnikord ka merevetikatega.
Nahapõletike korral tuleks klorellat kanda otse nahale, samuti „kiiritusravi“ põhjustatud nahaärrituse korral.

Kasulikud omadused

Klorellat on kasutatud meditsiiniliselt organismis keemiliste protsesside käivitajana, näiteks dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühendite eemaldamiseks organismist. USAs ja Kanadas on klorella müügil tervisetootena, Jaapanis toidulisandina. Eriti populaarne ongi klorella Aasias.

Rohked teadusuuringud on kindlaks teinud, et klorella sisaldab märkimisväärses koguses inimorganismile väärtuslikke aineid. Näiteks kaheksatteist aminohapet, sealhulgas neid, mida täiskasvanud inimese organism ei suuda ise sünteesida. Lisaks mineraalid, vitamiinid, rasv-ja aminohapped ning kehale vajalikku klorofülli. Paljud usuvad, et klorella asendab toitu ja katab energiavajaduse just oma fotosünteesi tõhususele, mis teoorias ulatub kaheksa protsendini. Oma tõhususe poolest on see võrreldav näiteks suhkrurooga. Toiduallikana on klorella ahvatlev oma kõrge proteiini ja toiteväärtuse poolest. Kuivatatuna sisaldab see 45 protsenti proteiini, 20 protsenti rasva, 20 protsenti süsivesikuid, 5 protsenti kiudaineid ning 10 protsenti mineraale ja vitamiine. Praegu kasvatatakse klorellat massiliselt suurtes tiikides. Vitamiinidest on klorellas B, C ja E grupi vitamiine, kaltsiumi, rauda, samuti foolhapet, beetakaroteeni ja lüsiini.

Klorella kasutuse algstaadiumis nähti temas odavat proteiini asendajat. Praegu rõhutatakse sageli hoopis teisi tervisemõjusid nagu kehakaalu kontrolli all hoidmine, vähiennetus ja immuunsüsteemi toetav mõju.

Meditsiiniline kasutamine

Senised uuringud klorella kasulikkusest meditsiinilisel maastikul on kõik loomsed, valdavalt hiirtel läbi viidud. Klorella pyrenodoisa liiki on kasutatud ka traditsioonilises hiina meditsiinis.

Uuringud klorella mõjust vähiravis ja ennetuses on vastukäivad. Ameerika Vähiühingu teatel „pole teaduslikud uuringud tõestanud klorella tõhusust vähi ennetuses või ravis ega teiste haiguste ravis“. Samas on osa teadusuuringuid toonud esile polüsahhariidide sisalduse klorellas, millel on omakorda positiivne mõju interferooni tootmisele, mis pärsib vähirakkude kasvu. Nii radiatsiooni- kui ka kemoteraapia puhul usutakse, et klorella mõju seisneb immuunsüsteemi tugevdamises, mis aitab ravimi kõrvalmõjusid kergemini taluda. Tõendeid klorella vähki peatavast ning teisi haigusi ravivast mõjust pole siiski leitud või vajavad need täiendavaid uuringuid.

Arvatakse, et klorella parandab ainevahetust, aitab kaasa aju ja maksa tegevusele ning kudede uuenemisele. Leitud on ka klorella positiivset mõju põletike ja sooltevaevuste leevendamisel. Mõnel juhul on soovitatud klorellat kasutada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve puhul, kuna sel usutakse olevat närvikudesid taastav toime.
Teatatud on klorella positiivsest mõjust ka kõrgvererõhutõve ja kroonilise jämesoolepõletiku korral.

Üks väga vähese (35 osalejat) valimiga uuring leidis, et klorella tarvitamisel on positiivne mõju rinnapiimast mürkainete eemaldamisel. Ka vähendavat klorella vananemisega kaasnevaid nähte, sest kaitseb organismi mürgiste metallide nagu plii ja elavhõbe.
Klorella võib soodustada ka „heade“ bakterite kasvamist seedetraktis parandades sel moel seedimist ja leevendades põletikke, ka Chroni tõbe ja jämesoolevaevusi.
Mõned inimesed kasutavad klorellat stressiga seonduvate seedehäirete sh kõhukinnisuse ennetamisel, samuti halva hingeõhu korral, kolesterooli vähendamiseks, energiataseme tõstmiseks, menstruatsioonivaevuste ja astmahoogude leevendamisel ning magneesiumi allikana vaimse tervise säilitamiseks. Ka fibromüalgia puhul on soovitatud kasutada klorellat. Sel juhul peaks klorella tarvitamine kestma vähemalt kaks kuud.
Jaapani traditsioonilises meditsiinis on klorella leidnud kasutust kaksteistsõrmiksoole ja maohaavanditega kaasnevate vaevuste leevendamisel, samuti kõrgvererõhutõve, diabeedi, liiga madala veresuhkru, astma ja kõhukinnisuse ravis. Hiljem on lisandunud neile ka kõrge kolesteroolitaseme alandamine, viirustesse haigestumise ennetamine ja vähiravi lisapreparaat. Oma fotosünteesi omaduste poolest on klorella hinnatud just „kiiritusravi“ puhul, sest arvatakse, et see kaitseb keha ultravioletse radiatsiooni eest.

OLE ETTEVAATLIK!

Kui otsustad mõne teise edasimüüja kasuks, kontrolli, kas tegemist on mahe tootega. Klorella puhul on ääretult oluline, et toode on kogutud puhtast kasvukeskkonnast ega sisaldaks soovimatuid lisandeid. Samuti on oluline, et klorellasaaduste valmistamisel ei oleks vetikaid kuumutatud ega kasutatud kemikaale.
Nii on uuringud välja toonud, et sõltuvalt eelnevast võib proteiinisisaldus kuivatatud klorellas ulatuda 7-88 protsendini ja süsivesikute hulk 6-38 protsendini ning rasvhapete sisaldus 7-75 protsendini.

Klorella ohutus

Klorella kasutamine lühiajaliselt (kuni 2 kuud) on tõenäoliselt ohutu. Kõige tavalisemad kõrvalnähud on kõhulahtisus, pearinglus, kõhugaasid, väljaheite rohelisus, kõhukrambid. Kõrvalnähud on sagedased esimese kasutamisnädala jooksul.

Klorella on põhjustanud tõsiseid allergilisi reaktsioone sh astmahoog ning teised eluohtlikud hingamisraskused. Ka võib klorella põhjustada naha muutumist ülitundlikuks päikesevalguse suhtes. Kindlasti tuleb sel ajal nahka kaitsta otsese päikesevalguse eest. Klorella tarvitamise ohutuse kohta raseduse ja rinnaga toitmise ajal pole piisavalt uuringuid. Klorella võib sisaldada joodi, mistõttu võib see põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on joodi suhtes tundlikud.

Vastunäidustused!
Nõrga immuunsüsteemi (immuunsuspuudulikkuse) puhul on oht, et klorella võib põhjustada „pahade“ bakterite vohamist. Sellise terviseprobleemi korral on parem klorella kasutamist vältida.Autoimmuunsete haiguste puhul nagu multiskleroos, luupus, reumatoidartriit ja teised sarnased on oht, et klorella muudab immuunsüsteemi aktiivsemaks, mis võimendab ka haiguste sümptome. Seega võiks autoimmuunsete haiguste korral klorella tarvitamist vältida. Kuna klorella vähendab immuunsüsteemi pärssivate ravimite mõju, ei tohiks neid ravimeid ja klorellat koos tarvitada.

Allikad: wikipedia.org; webmd.com, herbwisdom.com, Maaleht