+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Millest kõneleb Sinu väsimus?

09.09.2019
Millest kõneleb Sinu väsimus?

Väsimus võib olla põhjustatud paljudest teguritest. See võib olla mõne haiguse, aga ka vitamiinide-mineraalide puuduse sümptom. Samas ei saa välistada, et pidev väsimus on seotud hoopis elustiiliga. Vaata üle järgmised 7 mõtet ja kui mõni neist on Sulle tuttav, saad edasi lugedes teada, kuidas see on väsimusega seotud.

1. Mõte: “Mul on kohe midagi magusat vaja!”

Oht: Liiga palju rafineeritud süsivesikuid.

Rafineeritud ehk nn kiired süsivesikud on teada-tuntud kui energiapuuduse kiirabi. Nende söömise järel saab keha korraga palju energiat ning mõneks ajaks tundub, et kõik on hästi. Ei lähe aga kaua mööda, kui keha ja vaim on jälle väsinud ja nõuavad uut kogust “midagi head”.

Liigsed rafineeritud süsivesikud, mida saad nt friikatest jm valmistoidust, maiustustest, võivadki olla pideva väsimuse põhjustajad, sest pidev veresuhkru suur kõikumine ongi kehale väsitav.

Lahendus: asenda rafineeritud süsivesikud snäkkidega, mis on kiud-ja toitaineterikkad. Tee endale kaasa snäkisegu, kus on kuivatatud puuviljad, marjad, pähklid või seemned.

2. Mõte: “Mis trenn? Ma olen niigi väsinud!”

Oht: Vähene aktiivsus.

Kui keha energiat ei kuluta, siis ta pole seda harjunud ka tootma. Pole ju ka vajadust. Liigne väsimus on aga keskealiste ja vanemate täiskasvanute seas kõige sagedasem põhjus (koos väitega “mul pole aega”), miks nad tervisesporti ei tee. Samas on uuringud näidanud, et mõõduka treeningu korral on vähenenud ka krooniline väsimus. Trennis käijatele on samuti see mõte tuttav, et täna kohe kuidagi ei jaksa, aga kohale minnes ja kaasa tehes tühjeneb aju päevamuredest – vähenevad pinged lihastes ja ajus. Suureneb õnnehormoonide hulk.

Piisav füüsiline koormus tagab ka parema une.

Lahendus: Tõsta aktiivsust tasapisi: kui pole üldse harjunud liikuma, siis alusta sellest, et lifti asemel kasutad treppi, lühemad vahemaad läbid auto või ühistranspordi asemel jalgsi ning pikemad istumised asendad võimalusel seismise ja liikumisega. Varsti oled valmis juba pikemateks jalutuskäikudeks või omas tempos ujumiseks ujulas.  

3. Mõte: “Mul pole nagunii und.”

Oht: Liiga vähe uneaega.

Vähene uni on otsene liigväsimuse põhjustaja. Sel ajal, kui sina magad, teeb sinu keha imelisi asju: aitab mälul taastuda ja salvestada, vabanevad hormoonid, mis toetavad ainevahetust ning hoiavad energia taset. Üldiselt on täiskasvanute keskmine ööune norm 7 tundi. See tähendab aega, mil Sinu aju saab segamatult läbida kõik unetsüklid ja nende faasid. Kuigi päevased tukastamised on abiks, ei asenda need terviklikku ööund, sest keha bioloogilised rütmid on seotud päevavalguse ja pimedusega.

Lahendus: Sea sisse unerutiin. Võimalusel heida puhkama samadel kellaaegadel sh nädalavahetustel.

Mobiiltelefon (jt nutiseadmed) peaksid olema peatsist vähemalt 1,5m kaugusel. Andmeside ja Wifi (sh kodused seadmed) peaks olema öösel välja lülitatud. Võimalusel jäta magamistuba ka telerivabaks.

Jälgi magamistoa temperatuuri: liigne palavus on sageli põhjus, miks öösel magada ei saa. Vajadusel õhuta tuba ca 15 min enne magamaminekut.

4. Mõte: “Ma söön niigi liiga palju.”

Oht: liiga vähe kaloreid.

Tõsi on see, et ülekaalu vältimiseks ei tohi päevane kaloraaž ületada seda, mis ära kulutatakse ning kaalust alla võtmiseks tuleb kulutada rohkem kui süüakse, AGA – kui kaloreid on liiga vähe, on tagajärjeks väsimustunne, mis võrdub kurnatusega. Keha vajab kütust, ja mitte ainult mõtlemiseks-liikumiseks, vaid ka hingamiseks ja normaalse kehatemperatuuri hoidmiseks. Kui kalorihulk on liiga väike, ainevahetus aeglustub ja väsimus käib aeglase ainevahetusega kaasas. Päevane kalorimiinimum sõltub nii vanusest, soost, pikkusest, kaalust ja ka füüsilisest aktiivsusest, kuid üldjuhul loetakse minimaalseks kaloraažiks 1200, et ainevahetuse aeglustumist ära hoida.

Väiksem kalorikogus tähendab sageli ka väiksemat vitamiinide ja mineraalide hulka, vähemat kogust proteiini ja aminohappeid. Väsimusega annavad endast märku näiteks D-vitamiini, raua ja magneesiuminappus.

Võimalik, et hoopis mõni toiduaine muudab Sind väsinuks. Ülitundlikkus või suisa talumatus mõnele toiduainele võib olla väsimuse põhjus, eriti kui kaasnevad sümptomid nagu seletamatu lööve, punetus nahal, seedehäired, vesine nina või peavalud. Sagedasemad “kahtlusalused” on gluteeni sisaldavad teraviljad, piimatooted, muna, soja, pähklid ja kala.

Lahendus: Hoia päevane kaloraaž mõistlik ja jälgi, et saaksid vajalikud toitained kätte. Kui kahtlustad toidutalumatust, ja oled nn välistava toitumisega “kahtlusalused” kindlaks teinud, palu abi tervishoiutöötajailt, kes kahtlusi vastavate analüüsidega kontrolliks.

5. Mõte: “Mul pole üldse janu. Milleks mulle vesi?”

Oht: Vedelikupuudus.

Hetkel, kui tunned janu, kannatab Sinu organism juba vedelikupuuduse käes. Keha kaotab vedelikke lisaks higistamisele ka uriini ja roojaga, samuti hingates. Kui suvel tundub vedelikupuuduse oht reaalsem, siis vähem on teada, et sarnaselt keha jahutamiseks vajab organism vett ka keha soojana hoidmiseks st vett tuleb juua ka sügisel ja talvel. Jooma peaks väiksemate lonksudega, mitte nt pool liitrit korraga.

Vedelikupuudusest võivad märku anda lisaks janule ja väsimusele ka pearinglus ja peavalud.

Päevane veekogus sõltub vanusest, soost, kehakaalust ja pikkusest, samuti füüsilisest aktiivsusest.

Lahendus: Kui pole harjunud vett jooma, tõsta päevast kogust järk-järgult. Võid juua mineraalvett, aga võid lisada kraaniveele nt sidrunit, piparmündilehte vms. Poes müüdav maitsevesi võib sisaldada liigselt suhkrut (kiireid süsivesikuid), seega jälgi kindlasti ka pudelile kirjutatut.

6. Mõte: “Praegu pole aega puhata.”

Oht: liigne stressitase

Pidev ja kauaaegne pinge mõjutab energiataset olulisel määral, eriti kui stress on keskmisest tugevam. Ka stressiallikaga tegelemise vältimine ehk siis n-ö põhjuse eitamine suurendab väsimust. Pingelisi olukordi täielikult vältida ei õnnestu, seega on väga oluline õppida stressiga toimetulekut enne, kui omadega täiesti läbi oled.

Lahendus: õige toitumine ja piisav liikumine aitavad kehas kortisooli (stressihormoon) taset alandada. Puu-ja köögiviljad, pähklid, seemned jt vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide rikkad toiduained varustavad su keha kütusega, mis aitab kauem vastu pidada kui sprindidistants.

Vajadusel õpi psühhotehnikaid, millega saad ise end lõdvestada.

7. Mõte: “Osa energiat andvaid jooke on tervislikud”.

Oht: Kurnatus. Haigestumine.

Olgu tegemist kohvi, taimse energiajoogi, vitamiinidega rikastatud vee või traditsioonilise energiajoogiga, ei maksa nendele lootma jääda, sest need toimivad n-ö homse päeva arvelt.  Sagedasemad koostisained on kafeiin, suhkur, aminohapped, suured kogused B-vitamiini ja mõned taimsed koostisosad. Ja need on ka põhjused, miks nad väsimuse justkui minema pühivad. Kui nende mõju lahtub, on aga väsimus veelgi suurem ja seda jätkub järgmiseks päevakski. Töövõime üha väheneb, vajalikud doosid suurenevad. Väsinud ja kurnatud organism on ka vastuvõtlik haigustele.

Lahendus: Kui tunned, et joomine ergutab, joo vett. Vajadusel söö või näksi midagi tervislikku (vt esimene punkt), liigu ja puhka  - nii on keha vastupanuvõime ka haigustele parem.