+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Päevalilleseemned kuuluvad kuldsesse kolmikusse

13.03.2019
Päevalilleseemned kuuluvad kuldsesse kolmikusse

Päevalilleseemned on Eestiski tuntud snäkk. Enamasti müüakse seda poodides röstituna ning kestades. Meie e-poes on müügil kooritud ja röstimata mahe-päevalilleseemned. Röstimata päevalilleseemnete maitse on mahe, kergelt pähkline ning veidi krõmps. Rääsumise vältimiseks palun hoidke pakendit suletuna külmikus (vm kuivas ja jahedas kohas).

Mustades kestades seemned ilmuvad nähtavale siis, kui taim on õitsenud. Päevalilli kasvab paljudes koduaedades, kuid vähesed teavad, et neid on üle 50 erineva liigi.  Päevalilled, mida kasvatatakse õli või seemnete eesmärgil on erinevast liigist. Üleni mustade kestadega seemned sobivad pigem õli tootmiseks, söömiseks on paremad must-valge kestaga seemned.

SEEMNETE ESIKOLMIK 

Kui päevalille-ja kanepiseemnete puhul soovitatakse seemneid tarvitada koorituna, siis seemneid kasutatakse sageli geelja massi nt tarretise valmistamisel. Ka toitainete poolest erinevad need seemned. Päevalilleseemnete kaloraaž on neist kolmest suurim, järgnevad kanepiseemned. Samas on päevalilleseemnetes ka proteiinide ja mikrotoitainete kogus suurim: nt vask, E-vitamiin ja B-6 vitamiin. Chia seemned on kõige kiudainerikkamad, neis on kolmest enim fosforit ja kaltsiumit, kanepiseemnetes aga B1vitamiini ja mangaani.

KASULIKUD OMADUSED

Päevalilleseemned paistavad silma oma kõrge E-vitamiini (100grammis seda 160% päevasest vajadusest) ja seleenisisalduse poolest. Mõlemad on olulised antioksüdandid, seega aitavad kehas põletikutaset vähendada ja kroonilisi haigusi ennetada. Antioksüdantide ridu täiendavad ka fenoolhapped ja flavanoidid, mida on päevalilleseemnetes märkimisväärselt.

Päevalilleseemnetes leiduvad ensüümid aitavad veresoontel lõdvestuda ennetades nende pitsumist ja alandades vererõhku. Rikkalik magneesiumi ja linoolhapete sisaldus aitab sellele kaasa.

Ka 2-tüübi diabeedi puhul on päevalilleseemned kasulikud, sest arvukad uuringud on näidanud nende mõju veresuhkru tõusu aeglustumisele. Mõju avaldas ka vaid 30 grammi seemneid päevas, püsivamate tulemuste saavutamiseks soovitatakse süüa päevalilleseemneid regulaarselt poole aasta jooksul.

Sajas grammis päevalilleseemnetes on ca 100% päevasest B1 vitamiini vajadusest, B6 vitamiini (mis aitab magneesiumil organismis imenduda) on 67%, magneesiumi ennast 81%, vaske 90%, mangaani 97%, seleeni 76%, fosforit 66%, folaate 57%, tsinki 33%, rauda 29% päevasest soovituslikust kogusest. Lisaks on neis kaltsiumi ja C-vitamiini.

Nagu selgub, on kasulikke toitaineid väikses seemnes tõesti rikkalikult, seega on ka kasutegurid organismile suured. Tugevneb luustik ja lihaskond, vähenevad magusasööstud, täiskõhutunne püsib kauem, väheneb veresuhkru kõikumine, seleeni abil väljutab keha paremini mürkaineid ning paraneb immuunsus, väheneb ärrituvus ja keha üldine stressitase. Väheneda võivad ka astma-ning migreenihood, täheldatud on kilpnäärme töö paranemist (kilpnäärme probleemidele võivad viidata ebatavaline kehatempertuur, järsk kaalumuutus, väsimus).

E-vitamiin aitab kaitsta nahka UV-kiirguse kahjustuste eest ja hoida seda noorena. See on kasulik juustele, küüntele hoides neid tervete ja elastsetena. Magneesium aitab tõsta ajus serotoniini taset, vähendada stressihormooni kortisooli taset ning trüptofaan soodustab paremat uinumist ning tõstab une kvaliteeti.

Sajas grammis päevalilleseemnetes on 40% päevasest proteiinivajadusest, ja kuigi kõiki vajalikke aminohappeid neis pole, võiks need kuuluda toidulaual seemnevalikusse.

Traditsioonilises meditsiinis kasutatakse päevalilleseemneid seedimise soodustajana, see leevendab köha, parandab kopsude ja naha tervist.

KASUTAMINE TOIDUS

*müslisegu, pudrule, smuutile, jogurtile, tervisebatoonid

*toorsalatid (riivitud köögiviljad, lehtsalat, kurk, tomat jne, maasika-brokkoli salat)

*kastmed ja pestod

*külmad road (kana-, kala, läätse või kinoasalat)

*röstitud köögiviljad

*vegan-burgerid

*wrapid ja võileivad

*kaunistuseks erinevatele roogadele

* tee võie jahvatatud päevalilleseemnetest, õuntest ja banaanist

*küpsetised – sobib nii magusatesse kui ka soolastesse, kaunistuseks või koostisena.

*taimne piim. Leota seemneid, purusta blenderis, lisa vaniljet, kaneeli või kurkumit, kurna.

*omlett või munapuder

ETTEVAATUST! Liigselt ei maksa päevalilleseemneid siiski süüa, sest nad ammutavad maapinnast kaadmiumi, mille sisaldus on keskmiselt suurem kui teistes seemnetes. Mis on liigne? Kilo päevas näiteks. Samas kuni 500 grammi nädalas loetakse piisavalt ohutuks. Liigsest korraga söödud kogusest annab märku nt kõhukinnisus, mida võib ette tulla lastel ja ka täiskasvanutel.

Allergiat päevalilleseemnete vastu esineb harva. Sellest võivad märku anda astmahoog, suu limaskestade turse või sügelus, heinapalavik, nahalööve, oksendamine, iiveldus. Peamiselt on allergeenideks seemnetes olevad proteiinid, mis on olemas ka päevalilleseemne õlis ja –võis. Allergeenid on ka lendlevad, seega võivad organismi sattuda nt kodus linde toites marraskil naha kaudu.

Allikad: 
www.draxe.com
http://www.whfoods.com
www.naturalfoodseries.com
www.healthline.com