Tootegrupid
Kontakt
- Armastusest Inspireerituna OÜ
- info@armastusest.ee
- +3725268251
Ostukorv
Ostukorv on tühi
Jätka ostmist
by Armastusest Inspireerituna OÜ Armastusest Inspireerituna OÜ on 16.01.2021
Rohelise nädala raames on kõik need tooted -20% allahinnatud.
Enne vürtsi kasutamist tuleks seda vee all loputada ning õrnalt veest vabaks raputada. Lehed lõigutakse roogadesse ribadeks või vaba käega hakitakse parajateks tükkideks. Samuti lisatakse neid tervetena pitsakatteks.
Kõige tugevama maitse saamiseks lisa värske basiilik roale kõige lõpus või siis kuivatatud basiilik kohe kokkamist alustades, et ürdil oleks aega pehmeneda ning maitseelamust toetada.
Basiilikut süüakse sisse liiga väikestes kogustes, et sellest oleks tervisele eriliselt kasu. Samas on ürti kasutatud traditsioonilises Hiina meditsiinis ja Ajurveeda meditsiinis sadu aastaid ravides sellega seedimishäireid ja putukate hammustusi. Tänapäeval uuritakse, kuidas basiilikus leiduvad õlid saaksid kaasa aidata tervenemisele.
Lõuna-Euroopas ja Ladina-Ameerikas on kikerherned tavaline suppide, salatite ja püreede koostisosa. Jahvatatud kikerhernestest tehakse jahu, mida kasutatakse laidaldaselt leibade küpsetamisel ning nisujahu asendamiseks teisteski küpsetistes. Tortillad, mis on täidetud kikerherne, köögiviljade ja juustuseguga on samuti suurepäraseks vahepalaks. Üks võimalus on lisada kikerherneid pastaroogadele, et muuta need valgurikkamateks ning toitvamaks. Kikerherneste lisamine igasugustele karridele ei tee ka paha. Veel võib panna herneid liharoogade sekka, seal nad imevad endasse kogu imelise puljongi ning maitsevad seeläbi suurepäraselt sinu liharoa kõrval.
Tervisliku kikerherne salati jaoks sega kokku kikerherned, punane sibul, pipar, hakitud küüslauguküüs, pool teelusikatäit jämesoola ja peotäis peterselli. Piserda üle oliiviõli ja sidrunimahlaga ning ongi valmis!
100 grammis kikerhernestes on 336 kcal, millest 5,9g moodustavad rasvad, 44,3g süsivesikud ning 18,3g valgud.
Kikerhernes sobib ideaalselt taimetoitlasele või veganile, sest neis on kõrge taimse valgu sisaldus. Nimelt täidab üks tassitäis kikerherneid kolmandiku täiskasvanu päevasest proteiini vajadusest. Valgud on vajalik luudele, lihastele ning naha tervisele. Lisaks on kikerhernestes arvestatavas koguses palju teisi kehale vajalikke vitamiine ning mineraale.
Üks tassitäis kikerherneid sisaldab umbes 12,5g kiudaineid. Kiudained on eriti kasulikud neile, keda vaevab diabeet. Uuringud on näidanud, et süües vähemalt 30g kiudaineid päevas võib alaneda põletiku tase inimestel, kes põevad 1. tüüpi diabeeti. Lisaks on leitud, et kiudaineterikas dieet aitab vähendada vere glükoosisisaldust ja ennetab riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti.
Kuna kikerherned on niivõrd proteiini- ja kiudaineterikkad, aitab nende söömine hoida pikemat aega täiskõhutunnet. Pikem täiskõhutunne aitab vähendada kaloririkaste toitude söömist ning liigset snäkkimist toidukordade vahel. On ka leitud, et kikerherned mõjuvad seedimisele hästi, sest aitavad tõsta tervislike bakterite hulka soolestikus.
Kõrvitsaseemneid võib puistada lisandina igale poole alustades putrudest, värsketest salatitest ja aurutatud köögiviljadest lõpetades takode ja magustoitudega. Nad sobivad hästi smuutidesse, jogurtitesse ja puuviljasalatisse.
Kõrvitsaseemnete kasutusideed:
Röstitud või ahjus küpsenud köögiviljad
Toorsalatid (riivitud porgand tomatiga, kaalikas või muu roheline salat).
Salatikaste: purusta kõrvitsaseemned, küüslauguküüs, petersell ja koriander, lisa sidruni(või selleri)mahla ja (oliivi)õli. Sega.
Tervete või purustatutena sobib hommikupudrule ja müslisse.
Küpsised (kasuta nt rukkijahu), leivad, tervisebatoonid, smuutid.
Pane likku ja tee koos porgandi ja kurkumiga taimset piima.
Lisa värvilisse riisirooga (koos teiste seemnetega)
Erinevate püreesuppide koostisesse
Kes oleks osanud arvata, et need rohelised, ovaalikujulised lamedad seemned peidavad endas nõnda palju kasulikku? Kõrvitsaseemnete väärtuslikkust on seni hinnatud nende tsingi sisalduse pärast, kuid viimased uuringud on näidanud, et ka E-vitamiini on neis märkimisväärselt. Kõrvitsaseemnetes on E-vitamiini vähemalt viies eri vormis, sh kahte neist on leitud vaid kõrvitsaseemnetest. Halloweeni vilja antioksüdandid on palju tugevatoimelisemad, kui seni arvatud.
Toiduained, mis kasvavad maapinnale lähedal, on sageli rikkaliku mineraalide sisaldusega. Kõrvitsaseemned pole erandid. Seemnetest saab mangaani päevasest vajadusest ca 64%, fosforist 57%, vasest 48%, magneesiumist 45%, tsingist 23% ja rauast 16%. Mangaan on oluline luustikule ja nahale. Vask ja raud on olulised keha energiaga varustamisel, raud aitab ka verd hapnikuga varustada. Magneesium on oluline vererõhu kontrolli all hoidja ning une kvaliteedi tagaja.
Ühes supilusikatäies kõrvitsaseemnetes on peaaegu terve milligramm tsinki. Meeste päevane soovitav tsingikogus on 9,5mg ja naistel 7mg. Tsink tõstab immuunsust, kiirendab naha uuenemist ja on oluline nägemisele.
Mungoad on maitselt õrnalt magusad, niisiis kasutatakse neid Idamaades isegi juba magustoitudes.
Nagu muudki kaunalised sobivad mungoad suurepäraselt suppidesse. Keeda puljong ja muud köögiviljad ennem valmis ning alles lõpupoole lisa mungoad. Mungoad sobivad veel suurepäraselt igasugustesse karridesse. Ideaalselt klapivad nad ka salatite katteks. Võib öelda, et mungubasid saab kasutada muude kaunaliste, näiteks tavaliste herneste, läätsede ja ubade, alternatiivina erinevates roogades.
100g mungubades on 312 kcal, millest 1,3g moodustavad rasvad, 43 grammi süsivesikud ja 23 grammi valgud.
Mungoad väärivad kindlasti enda nime. Need maagilised oad on täis kasulikke toitaineid, need on kõhtutäitvad ning nad kaitsevad mitmete krooniliste ning vananemisega seotud haiguste vastu. Mungubades on arvestatavas koguses erinevaid mineraale, näiteks mangaani, magneesiumi, fosfori, kaltsiumi, rauda, vaske ja vitamiine, näiteks B1-, B2-, B3-, B4-, B5- ja B6-vitamiini ning seleeniumi.
Nendes ubades on palju antioksüdante, mis neutraliseerivad kahjulik radikaalid. Mungoad aitavad vähendada südamehaiguste, diabeedi ja osade vähivormide saamise riske. Samuti aitavad mungoad vähendada halva kolesterooli taset. Seeditavad kiudained aitavad organismil paremini seedida. Üks hea põhjus neid ube veel süüa on nende omadus leevendada söögiisu langetades kehas gherlini (söögiisu hormooni) taset. Loomulikult aitavad mungoad kaalulangetusele kaasa veel seetõttu, et neis on vähe kaloreid, rasva ja soodiumi.
Asenda igapäevased vahepalad pistaatsia pähkliga. Pistaatsiaid armastatakse süüa lihtsalt niisama, aga neid lisatakse ka roogadesse. On see siis tervislik salat, kodune müslibatoon, jahvatatuna smuutides, kana-või liharoogades või isegi kala garneeringuna. Pistaatsia ilus roheline värv on hinnatud kookide valmistamisel. Viimasel ajal on väga populaarseks muutunud pistaatsiapähklite ära kasutamine jäätistes. Suurepärane maitse on loonud neile tee igasse maailma nurka.
Pistaatsiapähklites olevad rasvad on 90 protsendi ulatuses nn head rasvad, mis tähendab, et need on tervele organismile kasulikud. 100g pähkleid sisaldab enda uskumatud 562 Kcal, mis tähendab et vaid mõnest pähklist piisab, et tunduvalt kõhtu täita. Vitamiin B6 aitab hoida energiataset, nahka ilusana, silmi tervena ning ainevahetuse korras. Lisaks on pistaatsiapähklites kaaliumi, vaske, magneesiumi ja rauda. Pistaatsiapähklites puudub looduslik sool, mis on olemas näiteks sarapuupähklites ja pekaanipähklites. Seega võivad neid tarvitada ka kõrge vererõhuga inimesed, kes peavad igapäevast soola tarbimist kontrollima.
Teaduslike uuringutega on tõestatud pistaatsia pähklite positiivne mõju kolesterooli alandamisel ja südame tervise tugevdamisel, kaalu langetamisel ja kontrolli all hoidmisel, silmade tervisel (kae vähendamine, east tingitud haigused), samuti on neist abi olnud diabeetikutel. Kuna pistaatsiapähklites on arvestatav kogus vaske, siis see aitab organismil toidust paremini rauda omandada ja võitleb sellega aneemia vastu.
30 grammis pähklites on piisav kogus kiudaineid, et seedekulga töötaks optimaalselt.
Herneid saab kasutada köögis väga erinevat moodi. Neid saab töödelda mitut moodi ning nad lisavad roogadesse huvitava maitsenüansi ning muudavad eineid tihti natukene huvitavamateks. Herneid võib julgelt röstida, keeta, aurutada jne. Herneid on hea röstida segades neid erinevatesse maitseainetesse ja vürtsidesse.
Hernestest saab kergelt teha suppi, pudinguid ja putru. Samuti sobivad nad ideaalselt lisandiks salatitesse, kookidesse, pastasse ja omeletti. Hernes on selline köögivili, mida lisatakse eksperimenteerimiseks suhteliselt igale poole.
100g kuivatatud poolikutes hernestes on 302 kcal, millest vaid 1,4g moodustavad rasvad, 41,2g süsivesikud ja 22,9g valgud.
Nagu teisedki kaunalised, on herned head valguallikad. ¾ tassitäit herneid sisaldab endas 6 grammi valke. Samuti on hernestes madal rasvasisaldus ning kolesterooli ei esine neis üldse, sest kolesterool on seotud vaid loomsete allikatega.
Samuti on hernestes üllatavalt kõrge naturaalsete suhkrute sisaldus. Herned on heaks kiudainete allikaks. Veel aitavad need langetada halva kolesterooli taset ning tasakaalustada veresuhkrut. Herned aitavad kaitsta ka haiguste eest, sest neis on üpris palju antioksüdante.
Hernestes on märkimisväärne C-, K- ja A-vitamiini sisaldus. Lisaks on neis arvestatavas koguses B6- ja B2-vitamiini. Mikroelementidest on hernestes kõrge mangaani, fosfori, vase, tsingi, mangeesiumi ja raua sisaldus.
