+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Spirulina kui vitamiinide rikas looduslik valgupulber

16.01.2020 / 0 kommentaari
Spirulina kui vitamiinide rikas looduslik valgupulber

Meie e-poest leiad spirulina nii pulbri (100- ja 1000-grammised pakendid) kui ka tablettidena (426- ja 1000-tabletiga pakendid). Spirulina sisaldab 60–70 protsenti proteiini (100g tootes 65,9g valke ja vaid 1g rasva (!), ületades selle näitajaga sojauba ja isegi looma- ning kanaliha. Osta GMO-vabad spirulinatooted endale SIIT.

Foto: depositphotos.com

Rohke proteiini ja unikaalse toitainetekoostisega sinivetikas ehk spirulina on maal elutsenud juba miljardeid aastaid. Teistest vetikahõimkondadest erinevad sinivetikad raku omapärase siseehituse poolest.

Arthrospira perekonna sinivetikad on ka kõige tuntumad - tervisetoodete nime all müüakse neid aga spirulinana, kuna perekonna varasem ekslikuks osutunud klassifikatsioon kandis just seda nime. 

Spirulina kasvab Aafrika, Aasia, Lõuna-ja Kesk-Ameerika kõrge pH tasemega, toitaineterikastes veekogudes. On teada, et seda kasutasid asteegid, kes kutsusid spirulinat te-chuitlatl’iks, mis tõlkes tähendab „kivi väljaheidet“. Tšaadi järvest kogutud ja kuivatatud vetikatest tegid kohalikud kooke, mida kutsuti dihé’deks. Neid koogikesi müüdi turul ja neist valmistati toitvat leent.

Tänapäeval kasvatatakse spirulinat spetsiaalsetes vetikafarmides mitmel pool üle maailma. Suurimad kasvatajad on USA, Tai, India, Taiwan ja Hiina.

Spirulina vabastab keha raskemetallidest

Teadlased peavad spirulinat üheks parimaks vahendiks keha puhastamisel raskemetallidest (näiteks elavhõbedast, kaadmiumist, pliist või arseenist). 1994. aastal kandis Venemaa Patendiamet spirulina meditsiinilise toidulisandi nimekirja, et vähendada allergilisi reaktsioone suure kiirgusdoosi saanud lastel. Tšernobõli 270 last said spirulina kuuri 5 grammi päevas 45 päeva jooksul. Hiljem selgus, et laste organismis oli radionukleiidide tase alanenud 50 protsendi võrra ja allergiline tundlikkus oli normaliseerunud.

Sportlastel parandab spirulina lihase moodustamist ning immuunsustaset. Kõrge proteiinisisaldus aitab kaasa lihasmassi arenemisele. Samas pärsib spirulina söögiisu tekkimist, mis kaasneb suurema treeninguga. Tehti kindlaks, et tarvitades 30-45 päeva jooksul 20–40 g spirulinat päevas, tõusis Mehhiko kergejõustiklaste füüsiline vastupidavus ja nende tulemused paranesid. Spirulina mitmekesist ja rikkalikku toitainetesisaldust kinnitab fakt, et NASA teadlased on valinud selle astronautide lisatoiduks.

Spirulina toimel toodab organism rohkem valgeid ja punaseid vereliblesid, mis aitavad viirustega võidelda. Klorofüll aitab verd puhastada ja verre hapnikku viia.

Spirulina puhul tõstetakse sageli esile selle suurt B-12 vitamiini sisaldust, kuid on piisavalt uuringuid, mis tõdevad, et tegemist on veidi teistsuguse ja mitte nii kergesti omandatava vitamiiniga. Seega on vaieldav, kui palju B-12 vitamiinist inimorgamism spirulinast tegelikult omastada suudab.

 

Foto: depositphotos.com

Sinivetika kõrge proteiinisisalduse avastasid teadlased 1970. aastatel, mil leiti, et spirulina sisaldab 60–70 protsenti proteiini (100g tootes 65,9g valke ja vaid 1g rasva (!), ületades selle näitajaga sojauba ja isegi looma- ning kanaliha. 

Spirulina on veel nahale kasulik – vähendab vanadusega kaasnevaid laike, ekseeme, aknet ja punetust. Samuti võib see aeglustada glaukoomi, katarakti ja kehva nägemise teket. Mõned uuringud on esile toonud spirulina võime võidelda allergiatega ning parandada füüsilist sooritust.

Iga kümme grammi spirulinat katab kuni 70 protsenti päevasest raua vajadusest ning kolme- kuni neljakordse päevase miinimumvajaduse A-, B-, D- ja K- vitamiini järele. Spirulina ise ei sisalda C-vitamiini, kuid see aitab kaasa C-vitamiini paremale toimimisele. Samuti on spirulina arvestatav kaltsiumi- ja magneesiumiallikas. Veel sisaldub sinivetikas fosforit, kaaliumi ja teisi olulisi mineraalaineid. Esindatud on ka asendamatud aminohapped, näiteks oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped.

Spirulinat on kasutatud toidulisandina proteiini, raua ja B-grupi vitamiinipuuduse korral, kaalu langetamisel, aktiivsus-ja tähelepanuhäirete korral, heinapalaviku, diabeedi, stressi, kurnatuse, ärevuse, depressiooni ja menstruatsioonieelsete vaevuste leevendamisel. Ka naistele omaste tervisehädade puhul on spirulina kasutamine aitanud. Näiteks võtavad mõned rasedad spirulinat kaaliumikaotuse kompenseerimiseks. Häid tulemusi on andnud spirulina ka rasedate aneemia ravis. 

Foto: depositphotos.com

Paljud tarvitajad usuvad, et spirulina söömine ennetab vähki ja südamehaigusi, tugevdab immuunsüsteemi ja seedeelundkonda, parandab mälu ja ainevahetust, suurendab energiat, alandab kolesterooli ning ravib haavu. Selles, kas spirulina on kasulik, kahtlema ei pea. 

Spirulinat võib igasse toitu sisse segada

Enamasti on spirulina müügis tablettide või pulbrina. Soovituslik päeva kogus on 4-8 tabletti päevas. 

Kuigi spirulina võtmine suurtes doosides võib tunduda ohutuna, võiks õige doosi osas arstiga nõu pidada. Eriti peaks seda abinõud järgima enne spirulina lapsele või rasedale naisele andmist. 

Spirulina maitse võib tunduda esialgu harjumatuna ning seetõttu võib seda vetikat segada puu- või juurviljamahladesse, smuutidesse, salatitesse, köögivilja-, riisi- ning kaunviljatoitudesse ja mujalegi. Kuumutamine vähendab spirulina väärtust, seetõttu tuleks kuumutamist vältida ning lisada spirulina toidule vahetult enne serveerimist.

Kasutades toidus spirulinat ja klorellat, võiks nende omavaheline suhe olla kaks ühele. Lastele ja spirulina kasutamist alustavatele täiskasvanutele võiks päevane kogus spirulinat olla üks teelusikatäis kuni supilusikatäis ehk 3-5 grammi. Tavapärane kogus on 1-2 supilusikatäit ehk kuni 10 grammi. Raviva toime omandab spirulina, kui teda võtta 2-4 supilusikatäit.

Spirulina retseptid

Kui oled juba spirulina maitsega ära harjunud, siis siin on mõned lihtsad retseptid, mida järele katsetada. Spirulina sobib hästi paljudesse retseptidesse ja teda on lihtne kasutada. 

1. Värskendav spirulina smuuti

Vaja läheb:

  • 1 banaan

  • 1 tl spirulinat

  • 1 kruus mandlipiima

  • Pool avokaadot

  • Natuke kaneeli

  • Maitse järgi sidrunit

Tegemine:

Aseta kõik koostisosad blenderisse ning blenderda seni kuni moodustub ühtlane mass. Smuuti jahedamaks muutmiseks lisa jääd. 

Foto: chocoandjuice.com

 

2. Spirulina energiaampsud

Vaja läheb:

  • 220g jahvatatud seemneid/pähkleid

  • 10 datlit

  • 75g mandlivõid

  • 1-2 tl spirulinat

  • 1tl vanilje ekstrakti

  • Natuke soola

Tegemine:

Vala datlid ja jahvatatud seemned/pähklid köögikombaini ning purusta ühtlaseks seguks. Seejärel lisa kõik ülejäänud koostisosad ning töötle neid seni kuni moodustub ühtlane kleepuv mass. Vormi segust väikesed pallikesed ning jäta külmkappi kaheks kuni kolmeks päevaks. 

Mis vahe on spirulinal ja klorellal? 

Nii spirulina kui ka klorella on vetikad ning nad mõlemad on uskumatult toitaineterikkad. Samas on neil mõned erinevused.

1. Klorellas on natuke suurem heade rasvade sisaldus ning seetõttu on ta ka kaloririkkam.

2. Klorellas on suurem Omega-3 rasvade sisaldus. 

3. Spirulinas on suurem valkude sisaldus. 

Foto: depositphotos.com

Spirulina tarbimisega peab olema ettevaatlik

Kuigi spirulina on toitaineterikas, võib siiski esineda kõrvaltoimeid. Osadel inimestel võib esineda nahalöövet, nõgestõbe või hingamisraskuseid. 

Mahedad spirulina tooted, mis on vabad mürkainetest, toksilistest metallidest ja kahjulikest bakteritest, on tervisele tõenäoliselt ohutud. Mahemärgistuseta toodete puhul võib olla oht, et need on korjatud saastatud keskkonnast, seega on kahjustuste oht suurem, eriti lastel. Lapsed on spirulina suhtes oluliselt tundlikumad kui täiskasvanud. Enamik masstoodangust kasvab spetsiaalsetes basseinides. Loodusest korjatud sinivetika puhul on oht, et veekogu võis olla saastunud toksiliste ainetega, mis on inimorganismile ohtlikud. 

Foto: unsplash

Saastunud spirulina võib põhjustada maksakahjustusi, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, nõrkust ja südamepekslemist. Seetõttu on äärmiselt oluline veenduda, et spirulina ohutust on kontrollitud ning on tõestatud mikrotsüstiinide ja teiste saasteainete puudumist selles.

Autoimmuunsete haiguste korral nagu multiskleroos, luupus, reumatoidartriit, vill-lööve ja teised tasub olla spirulina tarvitamisega ettevaatlik, kuna see võib põhjustada immuunsüsteemi aktiviseerumist ja see võib nende haiguste sümptome võimendada.

Allikad: Maaleht 20. jaanuar 2013, webmd.com, herbwisdom.com, natrualnews.com, www.spirulin-el.lt, wikipedia.org, organicburst.com

 

Kui sulle see artikkel meeldis, jäta oma arvamus kommentaaridesse. Proovime luua oma lugejatele kvalideetset ja huvitavat sisu. 

Huvitavatest pakkumistest esimesena teada saamiseks telli ka meie uudiskirja.

 

 

Kommentaarid