+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Värvilised läätsed lubavad fanaasia lendu

22.02.2019
Värvilised läätsed lubavad fanaasia lendu

Kõige sagedamini leiavad kasutust toidu valmistamisel pruunid, punased ja rohelised läätsed, meie e-poes on müügil ka mustad läätsed.

Läätsede (ld k Lens Culinaris) kodumaaks peetakse Aasiat ja Põhja-Aafrikat, kus tegemist on ühe vanema toiduainega. Hernega samasse sugukonda kuuluv kaunvili on ka Euroopas tuntud aastatuhandeid. Kreekas on leitud jälgi, et läätsesid kasvatati seal juba 11 000 aastat enne Kristust.

Toiteväärtus on kõige suurem kuivatatud läätsedel. Läätsed on gluteenivabad, seega sobivad toiduks neile, kel on gluteenitalumatus. Samuti on läätsede glükeemiline indeks madal.

Kasutamine toidus

Läätsed sobivad toiduks tarvitatuna nii eraldi roana, aga neid võib lisada salatitesse või prae lisandiks. 

Rohelised ja pruunid on kõige paremad suppides, soojades salatites, vormiroogades ja täidistes, kuna nad ka küpsetamise järel säilitavad algse kuju. Küpsetamise aeg on keskmiselt 35-45 min. 

Pruunid läätsed on maitselt mahedad, kuid üle keetes muutuvad pudruks. Olemuselt on need kõige tummisemad ja hoiavad täiskõhutunnet kõige kauem. Punased on kõige kergemad, rohelised seal vahel.

Punased poolikud ja ka kollased läätsed on ideaalsed püree valmistamiseks, sobivad hästi ka suppide ja pajaroogade paksendamiseks. Küpsetamise aeg on 15-20 minutit. Maitselt sarnanevad punased läätsed pruunidega.

Mustad Beluga läätsed on oma nime saanud Beluuga kaaviari järgi, kuna meenutavad seda välimuselt. Erinevalt teistest läätsedest kasvavad nad jahedas, kuivas kliimas nt Ameerika ja Kanada põhjaosas. Erinevalt punastest ja kollastest läätsedest säilitavad mustad läätsed ka küpsetamise järel oma kuju ja kergelt krõmpsu tekstuuri. Nende maitse on hõrk ning need sobivad hästi teiste roogadega kokku. Nagu mustades marjades, leidub ka mustades läätsedes antotsüaniino, mis on taimne flavonoid ja toimib kehas tõhusa antioksüdandina. Ka raua sisaldus on mustades läätsedes suurim.

Läätsesid võib süüa mitmel moel: leotatuna, idandatuna, keedetuna, praetuna või küpsetatuna.  Iseenesest ei pea läätsesid leotama, kuid külmas vees loputamine ja mõneminutine hoidmine vähendab nende küpsetamiseks kuluvat aega isegi kuni poole võrra. Vett peaks potti lisama kolm korda nii palju kui on läätsesid ning ära küpsetamise ajal lisa kunagi midagi happelist nt õunaäädikat.

Esialgu võib läätsede tarvitama hakkamine suurendada kõhugaaside hulka, kuid aja jooksul need vähenevad, sest keha harjub. Kui gaasid teevad muret, võid proovida hoida neid mõne minuti keevas vees, seejärel kurna ja alles siis pane läätsed potti kuuma vee sisse ja keeda. Kui kavatsed läätsesid kasutada salateis, keeda neid tavapärasest veidi vähem (20 minuti asemel 15), et nende välimus säiliks.

NIPP! Kui plaanid teha suppi, võid julgesti lisada sinna porgandit ja peterselli – maitsekooslus on üksteist täiendav!

IDEE! Lõuna-Aasia riikides süüakse läätsesid sageli koos riisiga, kuna nende küpsemisaeg on sarnane. Indias on sage ka läätsekarri, Iraanis aga lisatakse läätseroogadesse rosinaid.

Kasulikud omadused

Läätsed on suurepärased looduslikud folaadi, kiudainete, proteiini ja mangaani allikad. Mangaani võib olla 100 grammi kohta isegi kuni 70% päevasest vajadusest, B6 vitamiini aga isegi 127%, tiamiini ehk B1 vitamiini 58, folaate 45 ning rauda 36% päevasest vajadusest. Lisaks on neis fosforit, kaaliumit, B2 vitamiini egk riboflaviini, B3 vitamiini ehk niatsiini, magneesiumi, pantoneenhapet, vaske, tsinki ja seleeni.

Kaalium, kaltsium ja magneesium on uuringutes leidnud kinnitust kui looduslikud vererõhu alandajad. Folaadid on aga olulised lapseootuse ajal, vähendades vääraerengute või enneaegse sünnituse riske. Ühes portsjonis läätsedes on päevasest folaatide vajadusest ca 90 protsenti.

Seleeni leidub vähestes toitudes, aga see vähendab põletikke ning pärsib vähirakkude kasvu. Samuti aitab see kaasa maksaensüümide tööle, aidates sellega kehal mürkidest vabaneda.

Magneesiumi-ning rauarikkus aitab võidelda väsimuse ja kurnatuse tundega, nende ainete puudus on sagedane naistel vanuses 18-50 eluaastat. Kiudained on aga olulised ainevahetuse korras hoidmisel ning mängivad olulist rolli neil, kel soov kaalust alla võtta. Kiudained hoiavad täiskõhutunnet kauem, mis omakorda vähendab sisse söödavate kalorite hulka.

Rohelised läätsed aitavad kehas hästi põletikku vähendada ning on soovitav menüüsse lisada neile, kel on põletikulisi liigesehaigusi. Samuti on neis lahustuvaid kiudaineid, seega sobivad need toiduks ka diaeedi, insuliiniresistentsuse või hüoglükeemia korral.

Need, kes kaebavad pidevat näljatunnet, võiksid kaaluda läätsede menüüsse lisamist. Kaalu alandamiseks sobivad läätsed seetõttu, et neis on väga vähe rasva.

Allikad: en.wikipedia.org, www.lentils.org, guidedoc.com, www.medicalnewstoday.com, bbcgoodfood.com, WebMD.