+3725268251

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Blogi

Meile tuli uut kaupa!

12.02.2019
Meile tuli uut kaupa!

Tänane päev tõi häid uudiseid kõigile, kellele meeldivad Lippens mangod, kuivatatud aprikoosid, datlid või ananassid. Esimesed kogused jõuavad e-poodi juba täna, aga nädala lõpuks peaks e-poe kaubavalik juba oluliselt täienenud olema! 

Saabus ka mitut sorti riisi, samuti vahtrasiirupit otse Kanadast, täieneb ka tera-ja kaunviljade valik. 

Vaata videot ja pilte juba Facebookist! 

14 toitu kuumaks ööks

11.02.2019
14 toitu kuumaks ööks

Siin on Teile 14 toidusoovitust armastusest tulvil päevaks! Kõik need tooted on saadaval ka meie E-poes.

Viigimarjad. Aminohapete rikastel viigimarjadel usutakse olevat nii seksuaalset iha kui ka vastupidavust parandav toime.

Banaanid. Neis sisalduv bromeliin tõstvat just meestel iha, lisaks on neis kaaliumi, ribofalviini ja B2 vitamiine, mis aitavad kaasa vastupidavusele. 

Kakao/tume šokolaad. Kui puhtad kakaooad (näiteks koos kuivatatud banaanilaastudega) tunduvad liiga eksootilised, proovi toorkakaod või tumedaid šokolaadinööpe. Kakao aitab kaasa eritusseisundile ning suurendab heaolutunnet, mida tõukab tagant looduslik kofeiin.

Pähklid ja mandlid. Osa pähkleist on suisa viljakuse sümboli staatuses. Omega-3 rasvhapped aitavad vajalike hormoonide tootmisele kaasa ning pähklid tõstvat ka naiste suguiha.

Vanilje. See mitte ainult ei lõhna nagu armastus, vaid see mõjub samamoodi. Lisage kübeke vaniljet vahukoorele ja see võib teha imesid!

Kirsid. Kirsid väärivad kiitust oma kaaliumi ja antioksüdantide sisalduse poolest ning aitavad säilitada iha partneri vastu.

Kõrvitsaseemned. Kui Sinu mehele ei meeldi seemneid krõbistada, siis peida need nt salati vm toidu sisse ja kiida seemnete magneesiumisisaldust, mis tõstvat nende testosteroonitaset.

Maka. Tegemist pole küll kiire afrodisiaakumiga, kuid maka pulbril on toime pideval tarbimisel aidata kaasa hormoonide talitustele, mis parandavad nii seksuaalset iaha kui ka võimekust.

Pistaatsiapähklid. Need on toitvad, neis on palju proteeini, kiudaineid ja tervislikke rasvu. Need aitavad alandada vererõhku (kõrge vererõhk on mõnikord erektsioonihäirete põhjustaja). Ühes uuringus tarbisid mehed 3 nädala vältel iga päev 100 grammi pistaatsiapähkleid ning paranes nii verevarustus nende peenises kui ka erektsiooni tugevus.

Basiilik. Selle maitseaine lõhn ja maitse muudab peaaegu iga toidu paremaks. Lisaks on basiilik tuntud afrodisiaakum. Lisa seda pastatoidule, salatile ning su süda on valmis kõigeks, mis õhtusöögile järgneb.

Kaneel. Selgub, et väljendil “voodielule vürtsi lisama” on tõepõhi all. Soojendavad vürtsid nagu kaneel on tuntud afrodisiaakum – ainuüksi nende lõhn parandab tuju, lõdvestab ja lisab voodielule särtsu. kaneeliga või raputa pisut pulbrit väikestesse anumatesse.

Chia seemned. Rohkelt tsinki, rauda, kiudaineid ja proteiini on põhjused, miks chia seemned on selles nimekirjas. Need aitavad parandada verevarustust ja vastupidavust.

Ingver. Tuntud afrodisiaakum, millega on leevendatud impotentsust, aga ka enneaegseid seemnepurskeid ja vähest vastupidavust. Joo ingveriteed või tee ingveri-kaneeliküpsiseid.

Datlid. Uuringutes on leidnud tõestust, et vitamiini-ja mineraalirikkad datlid parandavad sperma kvaliteeti ja kvantiteeti ning on üks parim looduslik abivahend meeste viljakuse tõstmiseks. Kuna see soodustab ka vastavate hormoonide tööd, paranevad nii seksuaalne võimekaus kui ka vastupidavus.

Nagu ikka, tellimus alates 35 eurost pakiautomaati tasuta ja tellimusele 50 eurot ja rohkem küsi tasuta kullerteenust! 

 

Kirsihooaeg kestku terve aasta!

10.02.2019
Kirsihooaeg kestku terve aasta!

Kuivatatud kirsside eelis värskete ees? Kivid on juba välja võetud. 

Kirsid kuuluvad samasse perekonda, mis virsikud, ploomid, aprikoosid ja mandlid ning sageli kasutatakse nende kohta väljendit dessert-puuvili. Hapukirsid sobivad küpsetamiseks hästi, sest nende maitseomadused kuumuses ei kao.

Hapukirsse oskasid nautida juba vanad roomlased, kreeklased ning ka hiinlased. Usutavasti tõid kirsid Euroopasse Hiinast linnud. Kui värskeid kirsse saab nautida lühikest aega, siis kirss oma kasulike omadustega võib olla Sinu toidulaual aasta läbi.

Kasutamine toidus

Nagu värsked kirsid, sobivad ka kuivatatud marjad smuutidesse või putrudesse sh toorputrudesse. Samuti annavad need maitsenüansi salatitele, jäätisele või küpsetatud aedviljadele. Kui purustad kuivatatud marjad, võid lisada neid ka oma pähklivõisse, sulatatud šokolaadi, maitsevette või mujalegi.

Hapukirss sobib hästi pähklitega, kakaoga, neid võib lisada nii muffinitesse, leibadesse, saiakestesse, müslisegudesse. Katseta kuivatatud kirsitükke rohelises salatis, jogurtis, pasta-, riisi-ja köögiviljaroogades, aga ka liharoogades, marinaadides, kastmetes.

Kui soovid mõnusat vaheldust juustuvalikule, pane juustuvaagnale kuivatatud hapukirsse.

Kasulikud omadused

Paarikümnes kirsis on vähem kui 100 kalorit, seega on tegemist figuurisõbraliku vahepalaga. Lisaks on kirssides rohkelt antioksüdante ja põletikuvastast toimet omavaid aineid. Hapukirssides on E-vitamiini, kiudaineid, C-vitamiini, karotenoide ja antitsüaniide, mis mängivad rolli soolevähi ennetuses. Lisaks kaaliumit, kaltsiumi, A-vitamiini ja foolhapet.

Kirsside regulaarse tarvitamise järel on täheldatud mälu paranemist ning hapukirsid on populaarsed sportlaste seas, sest vähendavad hingamisteede probleeme sh pärast pikki jooksudistantse, treeningjärgseid lihasvalusid, aitavad kaasa lihaste taastumisele ja kaitsevad vigastuste nagu lihasrebestused eest. Hapukirsside tarvitamine aitab vähendada ka kõhurasva.

Kirsi glükeemiline indeks on madalam kui väga paljudel teistel puuviljadel, mis tähendab, et need ei põhjusta veresuhkrus suuri kõikumisi. Seega võib kirsse süüa nii diabeedi ennetamiseks kui ka siis, kui see on juba diagnoositud.  Magusate kirsside fruktoosi sisaldus on oluliselt suurem, näiteks 10 marjal on see keskmiselt 4 grammi, aga teatavasti ei tohiks päevane fruktoosi kogus ületad 25 grammi.

Hapukirss on suurepärane ja vaat, et ainus looduslik melatoniini allikas, melatoniin on aga teatavasti hormoon, mis reguleerib une ja ärkveloleku tsüklit. Kirsside tarvitamise järel paranes nii unetsükkel kui ka uinumise kiirus.

Kirsi kasutamist osteoartriidi leevendamisel on korduvalt uuritud ning kõikides on leitud kinnitust, et kirsi lisamine toidusedelisse leevendab liigesevalusid sh podagra korral. Podagra puhul tehti 600 inimesega uuring, kes tarvitasid päevas 10-12 hapukirssi ning neil vähenesid podagrast tingitud valuhood 35% võrra. Suurema koguse korral vähenes atakkide sagedus suisa 50% võrra. 

Kirsside lisamine oma menüüsse aitab keha vananemisprotsesse aeglustada ning peletada krooniliste haiguste lähenemist, olgu tegemist südame-veresoonkonna haiguste, Alzheimeri tõve, diabeedi, ülekaalulisuse või isegi vähiga. Samuti on leidnud tõestust hapukirsside toime “halva” kolesterooli alandajana.

 

Allikad: nuts.com, www.yummly.com, www.medicaldaily.com, Mercola, healthline.com, BBC Good Food

Tuhandeid aastaid tuntud kurkum suudab ikka veel üllatada

05.02.2019
Tuhandeid aastaid tuntud kurkum suudab ikka veel üllatada

Kuigi kurkumit on toidu valmistamisel kasutatud tuhandeid aastaid, suudab see vürts ikka veel üllatada: nii teadlasi, kokkasid kui ka tervishoiutöötajaid.

Toote kirjeldus

Kurkum sünnipaigaks peetakse Indiat ja Kagu-Aasiat, kus see on kasutust leidnud tõesti tuhandeid aastaid. Ajurveeda meditsiinis on seda kasutatud umbes sama kaua.

Maailmas toodetakse umbes 800 000 tonni kurkumit aastas, millest 75% on pärit Indiast. Eksportijatest järgnevad Bangladesh, Pakistan, Sri Lanka, Taivan ja Hiina, aga kurkumit kasvatatakse ka Kesk-ja Lõuna-Ameerika riikides.

Kollajuure kuivatatud risoomist tehtud pulber on tuntud ka kui India safran, kuid sarnasus on peamiselt värvis – mõlemad on sügavkollased-oranžid. 

Kurkumit ja ingverit on sageli võrreldud ning sarnasused pole juhuslikud. Kurkum, ingver ja ka kardemon kuuluvad kõik samasse taimeperekonda: ingverilsed.

Kasutamine toidus

Kurkumi maitse on väga põnev, meenutades veidi pipart, olles mõru, aga soe ja mahe, midagi ingveri ja apelsini vahepealset.

Kuigi kurkumit on müügil ka supermarketites, soovitavad teadlased kasutamisel eelistada mahedat kurkumit – siis on lootust, et kasulikud ained ka tegelikult organismi jõuavad. Kurkumi värv võib lähtuvalt sordist ja kasvukohast erineda, seega see iseenesest ei ole kvaliteedi näitaja.

Kasutamisel ole ettevaatlik, sest kurkumi kollane värv jätab plekid. Püsivate plekkide vältimiseks loputa kokku saanud ala seebi ja veega. Käte kaitsmiseks võib mõelda kinnaste kandmisele. Kurkumi pulbrit võiks säilitada kuivas, jahedas ja päevavalguse eest kaitstuna.

Oluline on eristada kurkumit karrist. Karri on väga üldine nimetus vürtsisegule, mis võib koosneda näiteks kurkumist, koriandrist, ingverist, kardemonist, köömnetest, kaneelist ja nelgist, aga sellele võib olla lisatud näiteks muskaatõis ja lambaläätsi. Alati võid ju teha oma ka isikliku karrisegu, sinepit, võiet või määrdeid.

Paljudele inimestele meeldib kurkumit lisada suppidele, salatitele ja marinaadidele. Ka salatikaste saab kauni kuldse tooni, kui seda kurkumiga täiendada. Kurkumist saab valmistada toonikut, koos mandlipiimaga valmistada kuldset piima, munasalatile lisades saab muna veelgi kaunima kollase värvi või valmista õhtusöök riisist, millele lisa rosinaid, india pähkleid, köömneid, kurkumit ja koriandrit.

Proovi kurkumit lisada näiteks praetud õuntele või aurutatud lillkapsale ja/või rohelistele ubadele sibulatega. Või tee kreemikas ja maitsenüansside rikas dipikaste, kus omega-3 rikkale majoneesile pane juurde kurkumit, soola, pipart ja pressi sibula-või küüslaugumahla. Sobib hästi lillkapsa, seller, paprika, brokkoli jt köögiviljadega.

Kurkum sobib ideaalselt roogadesse, kus põhiline koostisosa on läätsed.

Kasulikud omadused

Üldiselt imendub kurkumiin verre halvasti, selleks, et seda parandada, tuleks kurkumile lisada musta pipart, sest selle koostises olev piperiin võimendab kurkumi toimet 2000 protsenti.

Kurkum toidus aitab kehal omastada beetakaroteeni, mida leidub ohtralt kõrvitsas või porgandites.

Kurkumi enim uuritud toimeaine on kurkumiin. Lisaks sellele on kurkumis veel kaks kurkuminoidi: bismetoksükurkumiin ja demetoksükurkumiin ning eeterlikud õlid, millel on samuti unikaalsed kasulikud omadused.

1 teelusikatäies kurkumis on umbes 8 kalorit, kurkumi glükeemiline indeks on väga madal.

Toitainetest on kurkumis rohkesti rauda ja mangaani. See on ka hea B6 vitamiini allikas, selles on kiudaineid, vaske ja kaaliumit.

On väga oluline meeles pidada, et enamik kurkumi kohta läbi viidud uuringuist on keskendunud mitte vürtsi kogu koostisele, vaid kurkumiinile. Seega, kõneldes kurkumi kasulikkusest, räägitakse sageli pelgalt kurkumiinist, mis on vaid osa tõest.

Tõsi on see, et kurkumiin on polüfenool, mis omab märkimisväärset kasu tervisele: põletiku ja veres rasvasisalduse vähendamine, aju parem omega-3 rasvhapetega varustamine, veresuhkru kontrolli all hoidmine on vaid mõned vähestest.

Kurkumiini sisaldus kurkumis sõltub nii kurkumi sordist kui ka kasvutingimustest, samuti korje ajast. Tavaliselt on see 2-5 protsenti juure kaalust, kuid sõltuvalt kasutatud taimekaitsevahendeist jm keskkonnamürkidest võib olla veelgi madalam. Samuti ei avaldu kurkumiini toime kõigis retseptides, mille järgi süüa valmistatakse.

Kurkumi toime (sh beetakaroteeni omastamist soodustav) säilib hästi amarandi ning õli-rõikapuu lehtedega koos tarvitades.

Selleks, et kurkumist tervisele kasu oleks, pole palju vaja. Näiteks Indias peetakse piisavaks pool kuni 1 tl kurkumit päevs, kuid uuringud on tõestanud, et kasu on ka palju väiksematest kogustest: mõningatel juhtudel on piisanud 50 milligrammist igapäevaselt mõne kuu jooksul.

Kasutamine ravis

Enam kui tuhat teadustööd, kus fookuses on kurkumi võimalikud raviomadused – võib vist öelda, et tegemist on ühe enim uuritud taimega. Teaduslikku kinnitust on leidnud kurkumi põletikuvastane toime, uuritud on ka selle kasutusvõimalusi vähiennetuses ja ravis, kehast mürkide eemaldamiseks jpm. Uuemates uuringutes käsitletakse ka kurkumi suutlikkust parandada kognitiivseid funktsioone, neerude tööd, veresuhkru kontrolli all hoidmist, aga ka võimet leevendada mõningaid artriidi vorme või seedetrakti probleeme. 

Teadlased usuvad, et krooniline, kuid väike põletikuline seisund on paljude Läänemaailma haiguste taga: on need siis südame-veresoonkonna haigused, vähk, ainevahetusprobleemid, Alzheimeri tõbi või teised degeneratiivsed haigused. Seega, kõik, mis aitaks kroonilist põletikulist seisundit vähendada, aitab nende haiguste ennetamisele kaasa. Liigselt detailidesse laskumata, aga kurkumis olev kurkumiin võitleb põletikuga molekulaarsel tasandil ning on talle vääriline vastane.

Ajurveeda meditsiinis on kurkumit tuhandeid aastaid kasutatud, näiteks hingamisteede, reuma, tugeva valu ja väsimuse raviks. Tänapäeval on kurkum rahvaravis tuntud eelkõige põletikuliste haiguste korral: artriit, kõhuhädad, naha-ja maksaprobleemid, samuti põiehädad, vähk jne.

Usaldusväärsed uuringud sh inimestel kinnitavad, et kurkuminoidid vähendavad operatsioonijärgsete südameinfarktide riski, ravib osteoartriidist tingitud valu sama hästi kui ibuprofeen, vähendab nahaärritusi, mis on tavapärased pärast rinnavähi kiiritusravi.

Esialgsed uuringud kurkumiini kohta on näidanud ka häid tulemusi vähi, koliidi, diabeedi, operatsioonijärgse valu ravis ning suuvees katu eemaldajana. USA meditsiiniteadlased on uuringud ka kurkumiini seoses Alzheimeri, reumatoidartriidi, eesnäärme-ja soolevähiga.

Rahvaravis on kurkum kasutust leidnud ka liigese-ja kõhu valu, hemorroidide, kõhupuhituse-ja gaaside, isukaotuse, kollatõve, Helicobakter Pylori, ärritunud soole sündroomi, kõrge kolesteroolitaseme ja nahaekseemide (sh akne, psoriaas jt nahapõletikud)korral. Sellega on organismi puhastatud mürkidest nt elavhõbedast, ravitud ka peavalusid, bronhiiti, kopsuviirusi, heinapalavikku, fibromüalgiat, PMSi jt menstruaaltsükli probleeme, nahasügelust, luupust, neeruhaigusi, tuberkuloosi, leevendatud valulikku suu limaskesta, igemehaigusi, puhastatud haavu ja tehtud sooleparasiitide tõrjet.

USA meditsiiniteadlased on kinnitanud, et kurkum võib osutuda tõhusaks heinapalaviku ravis, kuna kurkumiin vähendab sümptomeid nagu aevastamine, sügelev ja vesine nina ning ninakinnisus. Samuti kiitsid nad heaks depressiooni leevendamisel kurkumi kasutamise, kuna see vähendab samuti sümptomeid. Kurkumiin vähendab ka veres triglütseriidide hulka, mis omakorda aitab halba kolesterooli vähendada. Maksahaiguste puhul tuleb eristada alkoholist tingitud maksakahjustusi ning rasvunud maksa. Kurkumi positiivne mõju on ilmnenud vaid neil, kelle maksa rasvumine pole tingitud alkoholi tarbimisest. Osteoartriidi puhul märgati, et kurkum koos teiste taimsete ekstraktidega aitab vähendada valu ning parandab liikuvust neil, kel on põletikulised põlveliigesed. Mõnel juhul mõjus kurkum sama hästi kui tuntud valuvaigisti ibuprofeen. Ka nahasügeluse, suus oleva soori (pärmseene vohamine) ja koliidi puhul tehtud meditsiinilised uuringud kinnitasid kurkumi toimet.

PMSi leevendamisel andis tulemusi, kui võtta kurkumi ekstrakti 7 päeva enne arvatavat kuupuhastuse algust ning teha seda kuni kolmanda päevani tsüklis. Naistel vähenes valu, paranes tuju ja enesekontroll käitumise üle.

2014. aastal avaldati USAs Kliiniliste ja diagnostiliste uuringute ajakirjas uurimistulemused, et suukaudsel manustamisel vähendab kurkum kopsufunktsioone neil, kel on diagnoositud astma.

Samas, meditsiiniliste uuringute puhul kõrvutati kurkumi toimet enamlevinud ravimitega. Mõnel juhul oli küll kurkumil toime olemas, kuid ravimite oma hinnati tõhusamaks. Näiteks maohaavade ja vähiravist tingitud nahahädade leevendamisel.

Mis puutub kurkumi kasutamisse vähiravis, siis uuringud on alles esialgsed. Näiteks 30päevane uuring 44 mehega, kes põdesid potentsiaalselt pahaloomulist soolevähki näitas, et vaid 4 grammi kurkumit päevas vähendas vähirakkude hulka 40%.

Enamik uuringuid, mis on tehtud kurkumi ja vähki haigestumise väiksema riski seoste leidmiseks, on tehtud laboris hiirtel ja rottidel. Enamasti on kasutatud mitte kurkumit, vaid kurkumiini. Üldjuhul ei laiendata ühe koostisaine mõju tervele toiduainele, kuid kurkumi puhul näib see oma laia mõjuala tõttu õigustatuna. Näiteks on loomadel olnud head tulemused mitme vähiliigi ennetuse osas: eesmäärme, pankrease, kopsu, soole, emakakaela, rinna- suu, keele ja kõhuõõne vähkkasvajad.

Kuigi puuduvad uuringud, mis tõestaks kurkumi sama laialdast toimet inimestel, on teadlased seda meelt, et loomadel tehtud katsete tulemused on piisavalt head, et laiendada neid inimestele.

Veres rasvasisalduse vähendajana on osutunud tõhusaks kurkumi, ingveri, küüslaulu, musta pipra, kaneeli ja nelgi kombinatsioon. See ei tähenda, et neid peaks kõiki n-ö ühe lusika peal sisse sööma.

Aju kognitiivsete funktsioonide paranemist on seostatud kurkumiini võimega suurendada DHA (dokosaheksaeenhape) tootmist alfalinoleenhappest. Need mõlemad on omega-3 rasvhapped, ja tervisele vajalikud, kuid just DHA puhul on täheldatud, et see mängib olulist rolli nii aju kui ka kogu keha närvisüsteemi toimimises. Ajus on rohkem DHAd, kui ühtki teist rasvhapet ja kui DHA ringleb organsmis, saab aju suurima koguse seda rasvhapet. DHAd toidust saada on keeruline, kuid õigetel tingimustel suudab organism seda ALAst toota. Sel moel aga võib osutuda võimalikuks ka paljude degeneratiivsete haiguste ennetamine sh Alzheimeri tõbi.

Võimalikud ohud

Üldiselt on kurkumi suu-ja nahakaudne tarvitamine ohutu, kuid pikaajaliselt suuremate koguste suukaudne tarvitamine võib põhjustada seedetrakti probleeme. Kui plaanid kurkumiga mõnd tervisehäda ravima hakata ning tarvitad samal ajal ravimeid, räägi sellest kindlasti arstiga, et tulemus oleks ohutu, kuna osa ravimeid võib kurkumiga anda koos-ja kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimetest on levinumad näiteks kõhulahtisus, iiveldus, üldine kõhuärritus ja pearinglus.

Kurkumi kasutamist toidus peetakse ohutuks ka lapseootuse ja rinnaga toitmise ajal. Rahvaravi võtetest kurkumiga peaks raseduse ajal hoiduma, kuna see võib esile kutsuda enneaegse sünnituse. Sapikivide kohta on palju vastukäivat infot – on neid, kel on seisund kurkumi tarvitamisega leevenenud, teisel jälle halvenenud. Sama on refluksiga.

Ettevaatust ka need, kel veri vedel ja probleeme selle hüübimisega – kurkum võib verd veelgi vedeldada.

Diabeedi puhul on oht, et kurkumit nn ravimina kasutades langeb veresuhkur liiga madalale, mistõttu peaks kogustega olema ettevaatlik. Kurkum võib alandada testostrerooni taset ja meestel sellega viljakust.

Kasutatud allikad: www.iherb.com, www.healthline.com, www.webmd.com, www.nccih.nih.gov, www.whfoods.com

 

Banaanilaastud on kõhule kerge ja kiire toit

04.02.2019
Banaanilaastud on kõhule kerge ja kiire toit

Meie e-poest leiad nii naturaalsed banaanilaastud kui ka röstitud kujul banaanilaaste. 

Kuigi räägitakse banaanipuust, on tegemist siiski taimega, mis annab puu mõõdu välja. Banaan võib kasvada 15 meetri kõrguseks, kuid kuulub samasse perekonda liiliate ja orhideedega.

MÜÜT: banaani söömine kogub kõhule rasva. See müüt levib jätkuvalt, kuigi banaani puhul on teada, et selle regulaarne söömine aitab keha üldist rasvaprotsenti vähendada. Samuti hoiab banaan täiskõhutunnet kauem ning magneesiumi ja kaaliumi keskmisest suurem sisaldus leevendavad seedmisprobleeme sh kõhupuhitus. Kuigi arvestuses söödavate kalorite kohta tekitavad täiskõhutunde kiiremini nt apelsin ja õun, ei pruugi viimast kaht kõikide organism hästi taluda. Näiteks paljudel tekitab õuna söömine kõhupuhitust, rohke C-vitamiin aga kõhulahtisust või nahalöövet.

Kasutamine toidus: Indias on tegemist niivõrd populaarse puuviljaga, et seda kasutatakse mitmesuguste roogade sees, kuid banaanil põhinevad ka tuntud magustoidud nagu kheer, malpua, halwa, payasam, sheera, and paniyaram. Õhukesed banaaniviilud leiavad kasutust vahvlites, kebabides, pakorades ja ka tuntud karriroogades nagu Avial ja Kalan. Banaani kasutatakse riisipudrus jm hommikusöökides ning põhjusega.

Kõige lihtsam on banaanilaaste süüa vahepalana, aga on palju võimalusi, kuidas banaanid oma toidusedelisse lisada. Kuigi enamasti mõeldakse esimesena värskete banaanide peale, on värskete miinuseks asjaolu nende kiire riknemine. Kuivatatud banaanilaastude puhul on see oht kordades väiksem. Kuivatatud banaanilaastud paariks tunniks vette likku pannes saad aga kasutada neid samamoodi nagu värskeid: teha väikelastele püreed, endale smuutit vms. Püreed aga saad kasutada pannkookides, kastmetes, teha neist kodust jäätist või teha neist hoopis goji-marjade ja mandlikreemiga võiet.

Banaan sobib hästi küpsetistesse (muffinid, koogid, leib jms) ja putrudesse, magustoitude või müsli täiendamiseks.  Kui otsid küpsetistes ja toitudes valgele suhkrule alternatiivi, siis kuivatatud banaanid on üks võimalikest.

Banaan koos riisiga on üks neist toitudest, mida võib pakkuda haigele taastumisperioodil.

IDEE: Kui segad omavahel banaani ja pähklid, on tulemus magusalt krõmpsuv. Miks mitte kasutada seda segu näiteks kaeraküpsistes, ja nendega oma kolleege või sõpru üllatada?

Kasulikud omadused: Banaan täidab kõhu kiiresti ja sel on ainevahetusele palju kasulikke omadusi. Indias on peamine ravim kõhuhädadele (ja neid tuleb seal ikka ette) just banaan.

Banaanis on rikkalikult kiudaineid, nii lahustuvaid kui ka mittelahustuvaid. Lahustuvad kiudained aeglustavad ainevahetust, säilitades täiskõhutunde pikemaks ajaks. See on põhjus, miks banaanid on sageli hommikusöögi koostises. Kiudained on ka südame tervisele kasulikud. Lisaks on banaanides kaaliumi, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi, rauda, folaate, niatsiini (B3), riboflaviini (B2) ja B6 vitamiine.

Mis teeb banaanist tõelise supertoidu, on selle kaaliumisisaldus. Kaaliumi tervisele kasulikud omadused on laialt teada-tuntud: südamerütmi regulaarsus, vererõhu kontrolli all hoidmine ja ajutegevuse soodustamine on vaid kolm näidet.

Vähem on teada, et banaanides on ka märkimisväärne kogus rauda, ja seega on need head ka inimestele, kel rauda kipub veres nappima. 

Banaanides sisalduv pektiin ja raskesti lõhustuv tärklis võivad aidata kaasa rasvade põletamisele ning veresuhkru stabiilsena hoidmisele. Banaanide glükeemiline indeks kõigub madala ja keskmise vahel. Tuletame meelde, et glükeemiline indeks vahemikus 0-100 näitab, kui kiiresti toit veresuhkru taset tõstab. Kui GI on alla 55, loetakse see madalaks, keskmine on 56–69, kuid üle 70 juba kõrge. Banaanidel on see sõltuvalt küpsusastmest 42-64.Need, kel juba on II tüübi diabeet diagnoositud, peaksid esialgu tarbima banaane väiksemates kogustes ja jälgima, kuidas nende organism reageerib.

Banaanides sisaldub ka antioksüdante nagu dopamiin ja katehiin. Kui esimene on tuntud nn õnnehormoonina, siis katehiin kaitseb meie rakke vananemise eest oluliselt tõhusamalt kui nt C-vitamiin. Katehhiinidele on omistatud ka vähki, südamehaigusi ja ajuinfarkti ennetav toime.

Banaane soovitatakse oma suure mineraalide sisalduse ja kergesti seeditavate süsivesikute pärast ka sportlastele: valusad lihased ja lihaskrambid taanduvad.  Ka aitavat banaanides sisalduvad ained hingamisteede põletikke (nt astma) leevendada.

Võimalikud kõrvaltoimed: Kuigi kiudained on seedimisele kasulikud, toob liigne kiudainete sisaldus kaasa kõhupuhituse, gaasid ja isegi kõhukrambid. Banaanide söömisega peaksid olema ettevaatlikud need, kes südamehaiguse või kõrge vererõhu tõttu tarvitavad beetablokaatorteid. Kuna beetablokaatorid tõstavad veres kaaliumisisaldust, peaks kaaliumirikaste toiduainete tarvitamine olema mõõdukam, kuna liigne kaalium kahjustab neere.

Kuigi banaaniallergia on harv, tuleb seda ette. Allergilisest reaktsioonist võib märku anda sügelus, nahalööve, hingamistakistus ja hingeldus. Mõnel inimesel võib banaanide söömine vallandada migreeni. Kel on migreenid sagedased, peaksid päevast kogust vähendama.

www.medicalnewstoday.com, www.healthline.com, BBC Foods

Põhjused, miks eelistada kuivatatud puuvilju värsketele

01.02.2019
Põhjused, miks eelistada kuivatatud puuvilju värsketele

Kuivatatud puuviljade kohta leiab mitmesugust infot: on neid, kes ütlevad, et neis on palju suhkrut ega ole seetõttu kommist palju paremad, teised aga kiidavad neid tervislike vahepalade ja toidulisana.

Kuivatatud puuviljadest on vesi aurustunud, kuid toitained jäänud alles. Seega on kuivatatud puuviljades kiudainete, vitamiinide ja mineraalide sisaldus 100grammi kohta keskmiselt 3,5 korda suurem kui värsketes.

Kõige enamlevinud kuivatatud puuviljad on rosinad, datlid, mustad ploomid, viigimarjad ja aprikoosid. Vahet tuleks teha, kas kuivatatud puuviljad on suhkrustatud või naturaalsed. Näiteks paljudes poodides müüdavad mangod ja ananassid on suhkrustatud ega ole võrreldavad meie e-poes müüdavate mahedate ja naturaalsete toodetega.

Kuivatatud puuviljade kasuks räägib nende pikem säilivusaeg võrreldes värsketega. Seega – kui lähete reisile, pakkige pigem kaasa kuivatatud puuvilju – need võtavad vähem ruumi ega lähe nii kiiresti riknema kui värsked.

Vastab tõele, et kuivatatud puuviljad on väga toitaineterikkad ning ühe portsjoniga on võimalik kätte saada märksa suurem päevane vajalik vitamiinide kogus. Samas, on erandeid. Näiteks C-vitamiini sisaldus väheneb kuivatamise käigus puuviljades oluliselt. Folaatide, kiudainete, antioksüdantide (eriti polüfenoolid) sisaldus on aga kuivatatud puuviljades suur. Paljudes kuivatatud puuviljades on ka rohkesti kaaliumi.

Polüfenoolide kasulikkus väljendub selles, et nad parandavad verevarustust, soolestiku tervist ning aitavad paljude haigusriskide vähendamisele kaasa.

On rohkelt uuringuid selle kohta, et kuivatatud puuvilju tarbivad inimesed kaaluvad vähem kui need, kes kuivatatud puuvilju üldse ei söö. Samas – enamik neist uuringuist on vaatlevad uuringud, seega ei saa päris kindlalt väita, et väiksem kehakaal on seotud kuivatatud puuviljade tarbimisega.

Enamikul juhtudest on kuivatatud puuviljade glükeemiline indeks madal kuni keskmine ning insuliini indeks madal. Isegi rosinate puhul, millel on mitmes uuringus tõestatud vererõhku alandav toime, samuti aitavad need veresuhkru taset kontrolli all hoida, vähendada põletiku ja halva kolesterooli markereid. Lisaks tekitavad need pikaks ajaks täiskõhutunde.

Kogu eelnev peaks aitama vähendada riski haigestuda II tüübi diabeeti või südamehaigustesse.

Mustad ploomid on samuti toitaineterikkad, lisaks kiudainetele ja kaaliumile on neis beetakaroteeni (A-vitamiin) ja K-vitamiini. Kuivatatud mustad ploomid on tuntud kui seedimist soodustavad puuviljad.

Datlid on väga magusad, aga lisaks kiudainetele ja kaaliumile on neis ka rauda ja teisi taimseid toitaineid. Kuivatatud puuviljadest on need just ühed toitaineterikkamad, samas on nende glükeemiline indeks madal. Raseduse viimases staadiumis datlite söömine aitavat aga naise orgamismil sünnituseks paremini ette valmistada.

Teada on, et puuviljades on märkimisväärne kogus suhkrut – nii glükoosi kui ka fruktoosi, ja kuna kuivatatud puuviljades on vee sisaldus oluliseks väiksem, on ka suhkrukogus 100 grammi kohta suurem.

Näiteks rosinates on loodusliku suhkru osakaal kuni 59, datlites 64-66, mustades ploomides 38, aprikoosides 53, viigimarjades 48 protsenti.

Keskmiselt viiendik kuni pool suhkrust moodustab fruktoos ja liigse fruktoosi söömisel on negatiivsed tervisemõjud nagu kaalutõus, südame veresoonkonna haigused ja II tüübi diabeeti haigestumise risk.

Risk kuivatatud puuviljadega üle doseerida on suur, kuna need on magusad ja annavad palju energiat. See aga tähendab rohkem kaloreid, mida on vaja kulutada. Kõige parem on kuivatatud puuvilju süüa väikestes kogustes või lisada neid teiste toitude maitsestamiseks.

KUivatatud puuviljade puhul tuleb hoolikalt jälgida, milliseid lisaaineid on kasutatud. Paljud mittemaheda toodangu tootjad kasutavad pakendamisel või enne kuivatamist vääveldioksiidi, mis säilitab küll puuviljade kirka värvuse, kuid tegemist on ainega, millele osa inimesi on tundlikud. Eriti tavaline on E220 kasutamine aprikooside või rosinate puhul.

Allikad: www.healthline.com, www.bbcgoodfood.com

Mida teha päikesekuivatatud tomatitega?

31.01.2019
Mida teha päikesekuivatatud tomatitega?

Kuigi päikesekuivatatud tomatid on mõnus suupiste ja vahepala, on nende kasutusvõimalus märksa laiem. Talvisel ajal on päikesekuivatatud tomatid kindlasti ka kasulikum ja tervislikum valik, kui säilitusainetega töödeldud kasvuhoonetomatid kaugetest maadest. 

Kui kirsstomatid kaotavad päikese käes kuivatamise käigus 88 protsenti oma esialgsest massist, siis suurte tomatite puhul on see protsenti isegi kui 93. Kogu tomatite toiteväärtus on aga säilinud: alles on lükopeen, antioksüdandid ja C-vitamiin.

Itaallased on tomateid kuivatanud sajandeid, enne moodsaid konserveerimistehnikaid kasutasid nad tomatite kuivatamiseks katusekive. Praegusel ajal on päikesekuivatatud tomatite populaarsus Itaalias vähenenud, kuid kasvanud mujal maailmas.

Päikesekuivatatud tomateid saab kasutada paljudes toitudes, kuigi enamlevinud on see kastmete ja pastaroogade maitsestajana. Samavõrd mõnusad on need aga koos köögiviljade, lihatoitude, mereandide  ja leibade maitsestamisel. Proovi lisada tükeldatud päikesekuivatatud tomatit juustusupile, ahjuvõileibadele või värskele salatile.

Näiteks kasuta neid koduste tortillade tegemisel: sega omavahel kodujuust, basiilik ja päikesekuivatatud tomatite tükid (lõika need kääride või noaga väiksemaks). Lisa jääsalatit, soovi korral ka nt kalkuniliha, seeni või tuunikala.

Päikesekuivatatud tomatite maitse on üsna tugev, seega üsna vähesest piisab. Kui otsustate päikesekuivatatud tomateid enne toidule lisamist leotada (30 min on piisav), siis ärge vett/õli ära visake, vaid seda saab samuti kastmete valmistamisel kasutada.

 

BBC Good Food lehelt leiad nt 28 retsepti, kuidas päikesekuivatatud tomateid kasutada:  

https://www.bbcgoodfood.com/recipes/collection/sundried-tomato

HEA TOIT=HEA TUJU ehk milline toit teeb õnnelikuks?

30.01.2019
HEA TOIT=HEA TUJU ehk milline toit teeb õnnelikuks?

Eestlane ütleb, et söömine on ainus töö, mis toidab. Stressisöömisest on ilmselt paljud kuulnud, aga kas on tõesti võimalik end ka õnnelikumaks süüa? Tuleb välja, et on! Toitumise ja enesetunde vahelisi seoseid on palju uuritud ning isegi vanarahvas teadis öelda, et oled see, mida sa sööd.

Sellisel juhul võiks pahast tujust või mustast masendusest välja aidata midagi tõeliselt head…. Stopp, kui unistasid just poolest liitrist jäätisest, kartulikrõpsudest, burgerist, friikatest või saiakestest. See, mis tekitab meie ajus mõnutunde, on individuaalne. Pool kilo jäätist võib korraks enesetunnet parandada, aga lohutav efekt on üürike.

Miks on siis nii, et suhkur paneb meid käituma närviliselt, kuid närvide rahustamiseks tahame just midagi süsivesikuterikast? Toit mõjutab meie aju mõnukeskusi samamoodi nagu iga teine mõnuaine, mille poole pöördutakse, sest mingi oluline osa nende elust on täitmata. See on sageli sõltuvusspiraali alguseks. Olgu tegemist siis mõne toiduaine (suhkur), alkoholi, tubaka, mängurluse vms.  

On oluline teada, et hetkel, kui meie aju otsib mõnutunnet, otsib see võimalust “ellu jääda”. Põhjus, miks meie aju keerulises olukorras otsib kaloririkast toitu nagu pitsa, mitte lehtkapsas, peitub ürgses küti-korilase ajas. Nagu me teame, need ajad on möödas koos ohtudega, mis säärase eluviisiga kaasnesid. Toit on muutunud millekski enesestmõistetavaks.

See, mida me sööme, mõjutab otseselt, kuidas aju meid ümbritsevat maailma tajub. On kümneid uuringuid selle kohta, kuidas tervislik toitumine st puu-ja köögiviljade, organismile vajalike rasvade ja täisteratoodete tarvitamine vähendab depressiooni ja enesetappude riski.

Siiski pole olemas üht ja ainsat õnnelikkuse dieeti, mida järgides mured kaovad. Üks lahendus töötaks vaid robotite peal ja laboritingimustes, kuid inimesed on ainulaadsed, üksteisega võrreldamatud oma organismi eripärade ja ka kogemusliku pagasi poolest. Toidust üksi ei piisagi, sest paljude kasulike ainete ajju jõudmiseks on tarvis liikumist. Ka on kasutegur väiksem, kui igapäevaelus on suur osakaal pahedel nagu suitsetamine, alcoholi vm mõnuainete tarvitamine. Tervislikku toidusedelisse kuuluvad värvid: puu-ja köögiviljad, täisteratooted, kaunviljad, sobivuse korral ka pähklid. Samuti peab organism saama toidust piisavalt B6 ja B12 vitamiine ning magneesiumi, et aidata ajul toota serotoniini ja võidelda stressihormooni kortisooliga.

Selge on seegi, et toitumine mõjutab meie immuunsüsteemi toimimist, see aga taas on seotud depressiooni, selle ennetamise või leevendamisega. Rohked uuringud nii laste kui ka täiskasvanute sh vangide seas on tõestanud, et toidu mõju käitumisele on otsene: tervislik toidusedel parandas käitumist. Jamie Oliveri kuulsat eksperimenti teavad paljud, kuidas ta veenas koolis lapsi paremini toituma ning selle järgselt kadusid nii mõnedki käitumisprobleemid.

Kui ainuüksi mõte kokkamisest tekitab stressi, siis lohuta end sellega – sa pole veel leidnud õiget viisi. On inimesi, kellele mõjub juurviljade hakkimine tõeliselt rahustavalt, teisele meeldib aga vaiksel tulel kastet segada, kolmas naudib küpsetamist.  

Serotoniin ja dopamiin on tuntud ka kui õnnehormoonid. Selle puudumist või vähesust on seostatud depressiooni tekkega. Lisame siia trüptofaani, mis on võtmetähtsusega aminohape serotoniini tootmisel ja ilma selleta lihtsalt organism seda õnnehormooni ei tooda. Trüptofaani on leitud proteiinirikastes toitudes nagu kalkuniliha. Seega  tundub kõik lihtne – söö muudkui serotoniini (näiteks banaani), dopamiini ja trüptofaani. Paraku pole see nii, ka siin teeb liialdamine kahju ning liiga palju proteiini hoopis takistab trüptofaani toimet, sest aminohapete vahel tekib tõsine võitlus, kes saab ajju siseneda. Ja selle võitluse trüptofaan kaotab. JA kuigi serotoniini tootmiseks on vaja ka süsivesikuid, mis teised aminohapped trüptofaani teelt eemaldab, peab nendegi juures tegema tarku valikuid.

On ju nisutooteid, süsivesikuid ja suhkruid nimetatud lausa ajutegevust surmavateks. Seda peamiselt kõrge glükeemilise indeksi tõttu, mis tähendab, et 90-120 minutit pärast tarvitamist läheb veresuhkur kõrgeks ja see on aju kahjustav. Ometi on sel teoorial ka vastaseid, kes rõhutavad, et nagu rasvasidki, ei saa ka kõiki süsivesikuid panna ühte patta. Süsivesikutest tasuks eelistada neid, mille omastamine võtab organismil kauem aega.

Inimaju koosneb 60% ulatuses rasvadest ning see vajab toitu. Regulaarselt. Rasvad on aju toimimiseks eluliselt vajalikud. Need on vajalikud meie emotsioonide juhtimiseks. See ei tähenda, et võiksid kontrollimatult juustukuubikuid sisse vohmida, vaid vaja on “häid rasvu” nagu Omega-3 rasvhappeid, mille poolest on rikkad näiteks pähklid ja avokaadod, samuti chia, kanepi-,lina-ja kõrvitsaseemned, kreeka pähklid ning mustad marjad. Söö ja naerata!

Tagajärjed ei tule kohe: kalori-ja rasvarikas toit, mida täna sööme, hakkab meid mõjutama ülehomme.

Positiivne efekt on näha kiiremini: juur-ja köögivilju söönud mehed ja naised tundsid end paremini juba järgmisel päeval.

Seega – kui on olnud raske päev, haara saiakese või veinipokaali asemel mõni järgnevaist – tunned end pikemas perspektiivis märksa paremini.

LÕHE

Tegemist on rikkaliku omega-3 rasvhapete allikaga ja neid rasvhappeid meie organism ise toota ei suuda, kuid vajab. Samuti on lõhes põletikku vähendavaid toitaineid. Mõningatel andmetel on aga kodumaises kilus ja räimes omega-3 rasvhappeid isegi rohkem kui lõhes! 

TUME ŠOKOLAAD

Just tume, võimalikult puhas šokolaad. Kakao sisaldus peaks olema vähemalt 70% ja võimalusel eelista šokolaadi, kus valge suhkur on asendatud looduslikumaga – näiteks roosuhkruga.  Kui mõru maitse sind ei heiduta – krõbista kakaoube.

MARJAD

Puuviljad on head ja kuuluvad tasakaalustatud toitumise juurde, kuid võimas ajutoit on marjad, sest neis on rikkalikult meeleolu reguleerivaid flavanoide. Lisaks aitavad marjad mälu parandada ja vähendada põletikke. 

SPINAT JT ROHELISED TOIDUAINED

Tumedad rohelised lehed sisaldavad samuti omega-3 rasvhappeid ning aitavad põletikke leevendada. Neis on rohkelt magneesiumi, mis mängib aju funktsioonides ja emotsioonide juhtimises olulist rolli.

MANDLID

Neis on palju kasulikke rasvu ajule ja tervele organismile. Mandlites sisalduva türosiini kohta aga öeldakse, et see aitab vältida apaatiat, laiskust ja kurbust ning on meeleolu tõstva toimega. Seega stressirohkel ajal igati vajalik.

Allikad: 

www.makeeverybodyhappy.org, www.firstwefeast.com/, www.abcnews.go.com/

Toidus nähtamatu nelk täiendab maitseid

29.01.2019
Toidus nähtamatu nelk täiendab maitseid

Meie e-poes müüdav nelk on mahetoodang, seega vaba mürkmetallidest ja kunstlikest kemikaalidest. 

Praegusel ajal on nelk võrdlemisi odav, kuid oli aegu, kus tegemist oli tõelise moevürtsiga ning nelgi maksumust arvutati väärismetallides. Euroopasse jõudis nelk alles 5.sajandil, mil seda tutvustasid siinkandis araablased. Nelgipuud kasvatatakse Indoneesias, Indias, Sri Lankal, Pakistanis, Madagaskaril ja Sansibaris. Mujal maailmas on nelk tuntud ka oma stressi leevendava ja põletikku vähendava toime poolest.

Valdavalt on tuntud maitseainene kuivatatud nelgipung, kuid mõnikord on mugavam kasutada pulbrit – seda saad ise kodustes tingimustes jahvatada, kuid ära tee seda korraga palju valmis, sest pulbrist aurustuvad eeterlikud õlid kiiresti.

Nagu teistegi toitude ja vürtside puhul, mängib ka nelgi toimete või kõrvaltoimete puhul rolli nende kasvukoht ning hilisem töötlemine. Mittemahedast nelgist on leitud nii taimekaitsevahendite kui ka raskemetallide jääke, mis päris kindlasti inimesele kasulikud ei ole.

NIPP: nelgi headust saad katsetada, kui paned õiepunga vette. Mis saab horisontaalselt veepinnale, sellel pole enam palju väärtust säilinud, kui aga pung vajub põhja või jääb püsti-poolpüsti ulpima, on kõik kasulik alles. 

Kasutamine toidus

Nelgi kohta öeldakse, et see on Eestis tuntud maitseaine, kuid valdavalt on see tuntud hoidiste tegemise hooajal. Kasutus väljaspool marineermise kõrghooaega tundub olevat napp. Tegelikkuses on nelgil palju rohkem kasutusvõimalusi kui marinaadid seentele, kurkidele, kõrvitsale…

Paljud ei kujuta ettegi, kus kõikjal kokad nelki kasutavad, sest oma puise tekstuuri tõttu eemaldatakse need toidust enne serveerimist, mistõttu ei osata maitset nelgiga seostadagi.

Nelki lisa kuumale toidule vahetult enne valmimist, kuna selle toimeained eralduvad vette suhteliselt kiiresti.

Nelk on ideaalne koostisosa külma ilma kuumale joogile: olgu selleks siis isevalmistatud glögi, kohv või tee. Jah, lugesite õigesti, ka kohvi või tee sisse võib nelki lisada, et saada neile ergutav toime. Usalda maitse-ja lõhnaaistinguid - need annavad märku, kui on küllalt. 

Nelgitee valmistamiseks keeda nelgipungasid 5-10 minutit.

Nelki lisatakse ka õunasiidrile või veinidele. Koos kaneeli ja muskaatpähkliga annavad need jookidele mõnusalt vürtsika noodi. Nelk sobib hästi kokku vanilje, vürtspipra, sidrunikoore, tähtaniisi ja piprakaunadega.

Järgmine kord, kui suuremat peolauda planeerid koos marineeritud liha, kala või kanaga, kaalu ka nelgi lisamist marinaadi. Skandinaavimaades on nelgi kasutamine kala, sh heerinamarinaadis üsna tavaline. Samuti kasutavad nelki osa vorsti-ja konservitootjaid.

Kui tahad (kaneeli)küpsistele lisada vürtsi, katseta justnimelt nelgiga! Puu-ja köögiviljad (nt tomat, sibul, mandariinid, apelsinid, sidrun, laim) saavad põneva maitse, kui neisse pikkida nelki.

Ka soolased ja magusad kastmed, plaadikoogid ja pajaroad saavad põneva maitsenüansi, kui sinna nelki lisada. Proovi järgmine kord lisada nelki riisile või ahjukartulitele, punase kapsa hautisele, mida koos kreeka pähklitega serveerida või proovi valmistada kodust ketšupit.

Nelk sobib nii linnu-, veise-, lamba-, kui ka ulukiliha vürtsitamiseks.

Kui sajandeid tagasi kasutati tugevaid vürtse sh nelki toidu riknemise ennetamiseks või riknemisega kaasnevate maitsete varjamiseks, siis praegu sellist vajadust enam pole. Nelk sobib ka paastuaegsete roogade maitsete mitmekesistamiseks, ja kui mõelda, et vastlapäevale järgneva 40päevase paastu üks eesmärke on muuta kevad organismile kergemini talutavaks, siis nelk oma tugevate tervistavate toimetega on kindlasti köögis omal kohal.
Peruus on nelk asendamatu maitseaine maisipudingu või röstitud kastanisupi valmistamisel.

Toiteväärtus

Nelk sisaldab kiudaineid, vitamiine ja mineraale. 1 teelusikatäis ehk 2 grammi nelki sisaldab 21 kalorit, 1 grammi süsivesikuid ja 1 grammi kiudaineid. Mangaani on 30% päevasest vajadusest, K-vitamiini 4 ja C-vitamiini 3 protsenti päevasest organismi vajadusest. Väikeses kohuses on ka kaltsiumi, magneesiumi ning E-vitamiini.

Mangaani läheb tarvis nii aju funktsioonide säilitamiseks kui ka tugeva luustiku tagamiseks. Nelgis sisalduvad antioksüdandid aitavad organismil võidelda stressiga, mis on eelsoodumus paljude krooniliste haiguste tekkel.

Kasutamine rahvaravis

Sidrunisse pikitud nelke oleme ju kõik näinud? See peaks hoidma eemal äädikakärbsed. Ka sipelgatele ega sääskedele meeldi nelgi lõhn, seega on nelki kasutatud nendegi tõrjumisel.

Looduskosmeetikas leiab nelk kasutust hambapastades, seepides jt kosmeetikatoodetes.

Rahvameditsiinis on nelk tuntud kui valuvaigistava toimega antiseptikum. Lisaks sellele, et seda kasutatakse halva hingeõhu eemaldamiseks, on see paljusid inimesi aidanud hamba-ja kõhuvalu korral.  Nelki kasutatakse ka köha pehmendamiseks ning röga paremaks eritumiseks.

Nelgitõmmist on määritud nii raskete paranevate haavade ravimiseks kui joodud sooleparasiitide väljutamiseks. Mõõdukas koguses joodud nelgitee aitab leevendada iiveldust ja oksendamist, aitab gaasivalude korral.

Välispidiselt on nelgiõli määritud nahapõletikele, haavanditele, putukahammustustele, reuma-ja liigesevalude leevendamiseks. Nelki kasutatakse ka aroomiteraapias tema ergutava ja väsimustunnet peletava toime tõttu.

LAboriuuringud on näidanud ka nelgiõli efektiivsust kolibakteriga võitlemisel, samuti igemehaiguste ravis ja suuõõnes kahjulike bakterite vähendamisel.

Teised laboriuuringud tõid välja, et nelgil võib olla võime takistada teatud liiki kasvajate arengut ning aidata kaasa vähirakkude hukkumisele. Nelk tappis isegi kuni 80% söögitoru vähki põhjustavatest rakkudest, samuti hävitas nelgis sisalduv eugenool, mis annab nelgile spetsiifilise lõhna ja maitse, emakakaela vähi rakke.

Võimalikud kõrvaltoimed ja ohud

Nelgi kasutamisega suuremas koguses peaksid olema ettevaatlikud inimesed, kel on diagnoositud maksahaigusi, hemofiilia, immuunsüsteemi nõrgenemine või mõned taime-või toiduallergiad.

Üldiselt on nelgi kasutamist (haiguste leevendamiseks) raseduse ajal peetud ohutuks, kuigi selle toime sündimata lapsele ei ole teada. Väikeses koguses (toiduvalmistamisel) peetakse nelki ohutuks.

Nelk hoia väikelaste käeulatusest eemal, sest nelgipungades sisalduv õli võib suukaudsel manustamisel tekitada maksakahjustusi, tõmblusi (krampe) või teisi tõsiseid kõrvaltoimeid nagu nõgestõbi, hingamisraskused, tursed näol, huultel, keelel või kurgus. Sellisel juhul tuleks viivitamatult arsti poole pöörduda.

Nelgiõli välispidine kasutamine tuleb kohe lõpetada ja arstiga nõu pidada, kui pärast kasutamist tekib nahale põletus, punetus, valu või on raske neelata.

Kui nelki tarvitada suuremates kogustes sh pidevalt koos kikkaputke, paprika, küüslaugu, ingveri, hobukastani, ženženni, kurkumi või pajuga, peab arvestama, et need taimsed preparaadid võimendavad üksteise toimet, seega on tugevam ka mõju vere koostisele. Välistamaks vere hüübimisega seotud probleeme, ei tohiks rahvaravis nelki kasutada 2 nädalat enne operatsioone, hambaarsti visiiti vms meditsiinilisi protseduure.

Kuigi väikeses koguses on nelgi kasutamine aidanud maksa rasvumise probleeme vähendada, peab siiski meeles pidama, et eugenool on suures koguses mürgine ning nelgiõliga üledoseerimine võib kaasa tuua maksakahjustuse. On teada juhtum, kus kahe-aastane poiss sai tõsise maksakahjustuse vaid 5-10 ml nelgiõlist.

Allikad: Terviseleht 28.03.2017, www.thespruceeats.com, www.everydayhealth.com, www.healthline.com

Heal lapsel kinoal on mitu nime

24.01.2019
Heal lapsel kinoal on mitu nime

Kinoa (kin-wah) nime all on taim tuntud Argentiinas, Tšiilis ja Ecuadoris. Seevastu Boliivias on sama taim tuntud jupha nime all, Atacama kõrbe elanikud tunnevad seda dahue ja Bogota ümbruse elanikud suba või supha nime all.

Kuigi kinoad loetakse teraviljade hulka, on tegemist siiski tšiili hanemaltsa (ld k Chenopodium quinoa) seemnetega, kuid seda valmistatakse ja süüakse nagu teravilja, seega on see nn pseudo-teravili. Inkade impeeriumi ajal oli tegemist tähtsa toiduainega, mida kutsuti „kõikide teraviljade emaks“. Inkade hinnangul oli tegemist püha taimega. Lõuna-Ameerika riikides on neid seemneid söödud tuhandeid aastaid, kuid alles viimastel dekaadidel on sellest saanud nn trenditoit, omandades isegi supertoidu staatuse.

Kokku teatakse olevat 120 sorti kinoaseemneid, värvid varieeruvad valgest mustani, sh kollast, roosat, lillat, punast. Enamlevinud on valge, punane ja must. Kinoa maitse ega toiteväärtus selle värvist ei sõltu, samas sobivad valged kinoaseemned suppidesse, kuid musta või punast kinoad võib kasutada ka salatite koostisosana.

Kinoa on Ladina-Ameerika rahvaste toidulaual olnud tuhandeid aastaid. Kuni 4000 meetri kõrgusel merepinnast kasvava taime auks ÜRO toidu-ja põllumajandusorganisatsioon 2013. aasta rahvusvaheliseks kinoa ehk tšiili hanemaltsa aastaks. USA terviseportaalidest võib lugeda, kuidas NASA teadlased uurivad võimalusi kinoa kasvatamiseks avakosmoses just selle kõrge toiteväärtuse tõttu, aga ka seepärast, et seda on lihtne kasvatada.

Toiteväärtus

Inka sõjamehed valmistasid omalaadseid sõjapalle, mille üheks koostisaineks oli oma suure toiteväärtuse pärast just kinoa.

100 grammis keedetud kinoas on keskmisel 120 kalorit, 72% vett, 4,4grammi proteiini, 21,3 grammi süsivesikuit, 0,9grammi suhkrut, 2,8 grammi kiudaineid, 1,9 grammi rasva, 0,09 grammi Omega-3 ja 0.97 grammi Omega-6 rasvhappeid. Süsivesikute hulgalt on keedetud kinoa võrreldav odra ja riisiga. 83% süsisvesikutest on kinoas tärklised, 4% looduslikud suhkrud. Osa neist tärklistest aitab kaasa soolestikus kasulike bakterite arengule.

Kasutamine

Mahekinoa ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO), see on kasvatatud taimekaitsemürkide vabalt ning töödeldud kunstlikke kemikaale lisamata.  Kinoa seemnekestad sisaldavad aga vastuolulise toimega saponiine, mil on küll põletikke raviv toime, teisalt lagundab see vere punaliblesid. Saponiin muudab küll kinoa mõruks, kuid kaitseb seemneid putukate eest. Samas on nn mõrumas sordis antioksüdantide sisaldus suurem.

Mõrkja maitsega kestadest vabanemiseks on kaks viisi: leotamine ja mehaaniline koorimine. Mõlemal on oma head ja vead. Koortest eraldatud saponiine kasutatakse näiteks seepide ja šampoonide valmistamisel. Meie e-poes müüdav kinoa on juba eelnevalt pestud, seega valmis kasutamiseks.

Kinoa sobib hästi teiste toitude kõrvale ja teda on võrdlemisi lihtne valmistada.

Kinoaseemneid võib kasutada nii putrude, suppide, küpsetiste kui ka salatite valmistamisel, samuti erinevate jookide pruulimisel.

Kõige lihtsam on kinoast valmistada putru. Klaasi kinoa kohta peaks arvestama 400-500 ml vett. Soovitav on kinoad enne 2-3 tundi leotada ja seejärel paar korda veel läbi pesta (meie e-poes müüdava kinoa puhul pole see vajalik). Ja siis nagu riisiga – kinoa potti ja vesi peale. Kõrgemal kuumusel võiks kinoa keeda ca 15 minutit ja seejärel veel pool tundi aeglasel tulel haududa.

Valmistatud putru võib maitsestada ürtide, võiga või serveerida seda köögiviljadega. Kui teete kinoaputru hommikusöögiks, sobivad lisandiks hästi mesi, pähklid, värsked ja kuivatatud marjad, puuviljad.

Teine võimalus kinoad valmistada on seda keeta suurel kuumusel 15-20 minutit. Pange 170 grammi (1 kruus) kinoa kohta 2 kruusi (240ml) vett, lisage veidi soola ning keetke, kuni kinoa välimus on õhuline. Maitse peaks olema mahe, kergelt pähkline ja tekstuur kergelt krõmpsuv.

Kinoajahu sobib aga hästi pasta, leiva, muffinite, küpsiste jms valmistamiseks. Kinoast tehakse isegi šokolaadi.

Kui valge kinoa on pärast keetmist õhuline ja pehme, punane ja must kinoa hoiavad rohkem vormi. Punane kinoa on maitselt tugevam ja erineb ka tekstuurilt valgest, mille maitse on mõrum. Must kinoa on aga krõmpsuvam, samas magusam kui punane või valge.

Kinoahelbed valmivad väga kiiresti – vaid minutiga, mis teeb neist ideaalse hommikusöögi.

Kasulikud omadused

Kinoa kuulub mujal maailmas populaarsemate tervisetoitude nimistusse. Tšiili hanemaltsa seemned on gluteenivabad, proteiinirikkad ning see on üks neist vähestest toiduainetest, mis sisaldab kõiki vajalikke üheksat aminohapet.

Seni tehtud loomkatsete kohaselt ravib kinoa söömine põletikke, alandab kahjulikku kolesteroolitaset ja aitab reguleerida veresuhkrut. Teadlased eeldavad sarnaseid mõjusid ka inimesele.

Kaks flavanoidi, mida on palju uuritud, ja mille sisaldus kinoas on suur, on kemferool ja kvertsetiin,millel on põletikuvastaseid ning antioksüdatiivseid omadusi. Kvertsetiini sisaldus on kinoas isegi suurem kui näiteks jõhvikates. Mõlemad flavanoidid omavad ülesandeid viiruste-ja põletikuvastastes tegevuses, samuti võitluses vähiga ning depressioonist taastumisel.

Kinoa kiudainete sisaldus on samuti suurem kui paljudel teraviljadel. Mõne uuringu kohaselt on kinoas suisa 10-16 grammi kiudaineid 100 grammi kohta, kokku on leitud nelja erinevat kiudainet. Kahjuks ei suuda inimorganism kõiki neid omastada ning kiudaineid on vähem keedetud kinoas, kuna vee sisaldus seemnes suureneb. Keedetud kinoas on keskmiselt 1,5-2,5 grammi kiudaineid 100 grammi toote kohta.

Kinoa on gluteenivaba, seega sobib söömiseks ka neile, kel on gluteenitalumatus. Gluteenivaba toidusedeli puhul peakski eelistama toiduaineid, mis on juba looduses gluteenivabad, mitte töötlemise käigus selliseks muudetud. Toitumisspetsialistid soovitavad just kinoajahu kasutada neil, kes ei soovi loobuda traditsioonilisest leivast-saiast ja makaronidest, kuid peavad jälgima gluteenivaba dieeti. Esialgsed uurimistulemused näitavad, et kasutades neis toodetes riisi, maisi, kartuli või maniokitärklise asemel kinoajahu, tõuseb toitainete sisaldus oluliselt.

Kinoas on kõik vajalikud aminohapped, mida keha ise toota ei suuda, vaid peab toidust omandama. Kui paljud taimsed toiduained ei sisalda näiteks lüsiini, siis kinoas on ka see olemas. Seega on see täiuslik proteiini allikas, proteiini sisaldus 185 grammises portsjonis on 8 grammi.

Kinoa glükeemiline indeks (GI) on 53, mida peetakse madalaks. GI on mõõtühikuks sellele, kui kiiresti toit tõstab veresuhkru taset. Kõrge GI-ga toiduainete tarbimine suurendab näljatunnet ning aitab kaasa ülekaalulisuse tekkele.

Samas peab meeles pidama, et süsivesikuid on kinoas omajagu, seega peab piiri pidama see, kes jälgib süsivesikutevaest toidusedelit. Selleks, et kinoast oleks kasu kaalu alandamisel, tuleb jälgida põhimõtet, et sisse söödav kalorite hulk oleks väiksem, kui see, mis päeva jooksul kulutatakse. Ka ainevahetust soodustavatest ega söögiisu vähendavatest toiduainetest nagu kinoa pole kasu, kui kogused on liiga suured.

Võimalikud kõrvaltoimed

Üldiselt talub inimorganism kinoad hästi ning tõsistest kõrvaltoimetest teateid ei ole. Nii nagu iga tervisliku toiduga, ei tohiks ka kinoaga liialdada – kuni kolm korda nädalas on täiesti piisav. Mõninngate soovituste kohaselt on täiskasvanule piisav portsjon on ca 80 grammi, lastele aga 30 grammi (2 spl) kinoad.

Samuti on kinoas oksalaate, mis vähendavad kaltsiumi imendumist ning võivad tekitada terviseprobleeme mõnede haiguste korral nt neerukivid.

Allikad: ajakiri "Horisont" 07/2013 , www.healthline.com , www. everydayhealth.com,

Muuda mango oma köögi saladuseks

22.01.2019
Muuda mango oma köögi saladuseks
Meie e-poest leiad kolme sorti kuivatatud mangolaaste: Amelie on hapukam, Brooks magususelt keskmine, Lippens neist kõige magusam sh puuviljasuhkrut on selles kõige rohkem. Amelie's on kõige rohkem neist kolmest C-vitamiini ja sõltuvalt hooajast võib see olla ka tumedam pruun. Kui märkate Lippens mangol valgeid täppe, siis see on suhkrustuma hakkav puuviljasuhkur. 

Maailma suurim mangokasvataja on küll India, kuid kuna riigi elanikud söövad enamuse viljadest ise ära, moodustavad India mangod vaid ühe protsendi maailmaturule jõudvast saagist. Maailmas on aretatud üle tuhande mangosordi.

Valminud mango kest on nahkjas, vahakas, sile, suhteliselt paks ja selle värvus võib olla hele- kuni tumeroheline, kollane, kollakasoranž, punakasroosa või punane. Valminud viljad võivad olla kaetud punakate, kollakate või roheliste täpikestega. Mõnikord on viljadel tärpentini meenutav, teinekord meeldivalt aromaatne lõhn. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni.

18. sajandil muutus sõna "mango" inglise keeles tegusõnaks, mis tähendas 'marineerima'. See on seotud mangode jõudmisega Ameerika turule, kus neid müüdi peamisel marineerituna.

Kuni kümneaastased mangopuud viljuvad igal aastal, hiljem harvemini. Nende õitsemine sõltub ilmast vägagi, mida vihmasem periood, seda vähem õisi. Mango koor, mis moodustab viiendiku kuni veerandi vilja kogukaalust, sobib India teadlaste avastuse kohaselt hästi taaskasutamiseks pektiini tootmisel. Noore mangopuu lehti söövad küpsetatult nii Indoneesia kui ka Filipiinide elanikud.

Kasulikud omadused

Mango viljas on rikkalikult prebiootilisi kiudaineid, vitamiine, mineraale ja antioksüdante ja flavanoide. Mõningate uuringute kohaselt on mangol käärsoole-, rinna-, vere- ja eesnäärmevähki ennetav toime just oma polüfenoolsete antioksüdantide sisalduse poolest.

Mango vili on suurepärane A-vitamiini allikas, samuti on selles beetakaroteeni, alfakaroteeni ning teisi flavanoide. Sajas grammis värskes viljas on veerand päevasest A-vitamiini vajadusest. Mango on ka hea kaaliumi, B6, C ja E vitamiini allikas. Ka sisaldavad mangod mõõdukal määral vaske, mis on oluline vereloomes.

Kasutamine

Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt ja kuivatatuna. Kui otsid alternatiivi lihtsalt vahepalana söömisele, siis tea, et neist valmistatakse salateid, smuutisid, marmelaadi, püreed ja ka moosi. Mangod sobivad nii värske kui ka kuivatatuna pudru, jäätise ja kastme sisse. Mango tšatni tuleb ju vähemalt nimena tuttav ette? 

Kui paned kuivatatud mangolaastud vette, muutuvad need pehmemaks, ja saadki kasutada neid näiteks püree või smuuti valmistamisel. Tükeldatud mangolaastud sobivad ka koogi vm küpsetiste, samuti kastmete sisse. Proovi teha näiteks ingveri-ja mango küpsiseid või tükeldatud mangoribad koduse leiva või piruka sisse. 

Muuda mango salajaseks koostisaineks salatikastmel või lihatoitudes. Aseta mangolõigud likku laimi, sidruni ja apelsinimahla segusse ning lisa kardemoni ja kookospalmisuhkrut - püreesta ning oled saanud mangovõi, mida määrida leivale või kasutada muffinikattena, jäätisetäidisena vm. 

Kõhuvalude vältimiseks soovitatakse tundliku maoga inimestel pärast mango söömist paari tunni jooksul vältida alkoholi ja piima tarbimist.

Hea teada! Värske mango seemnekest moodustab 13 protsenti puuvilja kaalust. Kestas olev taimne rasv on valge ja meenutab kakaovõid. See on söödav ja sobiv aseaine kakaovõile šokolaadi valmistamisel. Mango seemne rasv on sobiv seepide valmistamiseks. Kuivatatud mangoõied sisaldavad 15 protsendi usalduses parkainet tanniini, mistõttu kasutatakse neid meditsiinis kõhulahtisuse, kroonilise düsenteeria, veresoonte katarri ja kroonilise kusitipõletiku korral. Puukoort kasutatakse Indias reuma ja difteeria ravis.

Mango seemne kest ja sellest valmistatud leotis ning pulber on kasutusel ussirohuna ning kudesid kokku tõmbava vahendina kõhulahtisuse, verejooksude ja veritsevate hemorroidide korral. Igemepõletike korral kasutatakse aga rasva. Mango eri osadest valminud leotised on näidanud ka antibiootilist toimet.

Ole ettevaatlik!

Kõik toored mangod tuleb enne kasutamist hoolikalt pesta, sest varrelähedasest otsast immitseb mahla, mis on inimese jaoks mürgine. See piimjas kergelt kollakas mahl, mis kuivades muutub kahvatukollaseks sisaldab aineid, mis põhjustavad nahaärritust ja põletusi. Need võivad ilmneda ka tükk aega hiljem. Tundlikel inimestel võivad paistetada nägu, silmalaud või mõni muu kehaosa. Ohutumaks tegutsemiseks on soovitav kasutada mango koorimiseks üht, kuid viilutamiseks teist nuga. 

Allikas: Vikipeedia, hort.purdue.edu, www.nutrition-and-you.com

Pühakirjas mainitud vili asendab suhkrut

22.01.2019
Pühakirjas mainitud vili asendab suhkrut

Datli (Ld. k Phoenix dactylifera) algne kodumaa on teadmata. Arvatakse siiski, et esimesena hakati seda kasvatama praeguse Iraagi ümbruses. Datlid on olnud Lähis-Ida rahvaste ja Induse jõe oru elanike põhitoiduks tuhandeid aastaid. Iidsed egiptlased kasutasid vilju ka veini tegemiseks. Kulub 4-8 aastat enne, kui datlipalm hakkab vilju kandma.

Datlid on tähtis traditsiooniline vili Iraagis, Araabias, Põhja-Aafrikas Marokost lääne suunas. Piibel mainib datleid enam kui 50 korda ja Koraan 20 korda.

Ladinakeelne liiginimi dactylifera tuleneb antiik-kreeka sõnast dáktulos ja tähendab sõrme.  

Datlisordid jagunevad kolmeks: pehmed ('Barhee', 'Halawy', 'Khadrawy', 'Medjool'), poolkuivad ('Dayri', 'Deglet Noor', 'Zahdi') ja kuivad ('Thoory'). Vilja pehmus sõltub glükoosi, fruktoorsi ja sahharoosi sisaldusest.

Kasulikud omadused

Iga vili sisaldab sõltuvalt sordist ja suurusest 20-70 kalorit. Datlites on rohkelt erinevaid toitaineid ja need on väga hea kaaliumi sisaldusega. Siiski on nad suhteliselt suure suhkrusisaldusega, mis võiba ulatuda 80 protsendini. Ülejäänu moodustavad proteiin, kiudained ja mineraalained.

Kasutusvõimalused

Kuivi ja pehmeid datleid võib süüa vahepalana, kuid neile võib valmistada ka täidise mandlitest, pähklitest, apelsini-ja sidrunikoorest, martsipanist või juustust.

Poolikutele datlitele võib peale lisada glükoosisiirupit, kasta šokolaadi või süüa neid kerge einena. Tükeldatud datleid võib kasutada suhkru asemel magustoitude või küpsetiste valmistamisel sh küpsistes. USAs on väga levinud datlileib.

Vahutav datlijook on aga levinud islamimaades vahuveini mitte-alkohoolse asendajana. Lõuna-Hispaanias aga keeratakse datlid peekoniriba sisse ja praetakse kergelt.  

Allikas: wikipedia.org 

 

Aprikoos - armeenia ploom Itaalia joogis

22.01.2019
Aprikoos - armeenia ploom Itaalia joogis

Meie e-poest leiad aprikoosid tervete ja ka tükeldatuna. 

Aprikoosi ladinakeelne nimi Prunus armeniaca tähendabki tõlkes armeenia ploomi. Armeenias kasvatatakse praegu umbes 50 sorti aprikoose ja sageli peetaksegi just Armeeniat aprikoosi kasvatamise sünnimaaks. Siiski on leitud tõendeid, et seda puuvilja tunti juba tuhandeid aastaid enne Kristust Indias ja Hiinas.

Toote kirjeldus

Aprikoosi toores vili on umbes nagu väike virsik, tema läbimõõt on kuni 2,5 sentimeetrit. Vaid uuematel sortidel võib see olla suurem. Värvus on kollasest oranžini ja päiksepoolsem külg on sageli punane. Vilja maitse võib olla magusast hapukani.

Igal aprikoosi viljal on üks seeme, mis on peidus kõvas kestas, mida sageli „kiviks“ kutsutakse.

Kesk-Aasias või Vahemere ääres kasvanud aprikooside seemned on nii magusad, et neid võib mandlitega segamini ajada. Itaalias tuntud likööri Amaretto valmistamisel kasutatakse ka pigem aprikoosi seemneid, mitte mandleid. Nendest seemnetest pressitakse ka küpsetamiseks sobivat õli, mida sageli tuntakse mandliõli nime all.

Kui kuivatatud aprikoosid on heledad, siis tõenäoliselt on nende kasvatamisel kasutatud taimekaitsemürke. Kemikaalideta kasvanud aprikoos on tumedam.

Kasulikud omadused

Kolm aprikoosi sisaldavad umbes 50 kalorit, seega on viljade kalorisisaldus väga väike. Kuivatatud aprikoosid on toitainete poolest isegi kasulikumad kui värsked. Neis on rohkem vitamiine ja toiaineid, samas ka süsivesikuid. Aprikoosid ei sisalda rasva ja ka nende süsivesikute sisaldus on väga väike. Samas on neis rohkelt antioksüdante, näiteks lükopeen, mis aitab immuunsüsteemi tugevnemisele kaasa. Aprikoosid on ka hea kiudainete allikas, mis on jällegi seedimisele kasulik.

Aprikoosi seemnetes on rohkelt glükosiide ja selle seemnetest saadakse ka alternatiivses vähiravis kasutatavat laetrile-nimelist preparaati. USAs läbi viidud teadusuuringud pole sellele tõestust leidnud. Aprikoosi seemnete kasvaja-vastased omadused olid teada juba aastal 502. Ka 17. sajandi Inglismaal kasutasid arstid aprikoosiõli kasvajate, maohaavandite ja paistetuse raviks. Aprikoosi seemneid kasutatakse ka traditsioonilises hiina meditsiinis. 

Euroopas peeti aprikoose pikka aega afrodisiaakumiks ja sel moel kasutati neid ka William Shakespeare'i näidendid „Suveöö unenägu“. Samuti oli tuntud aprikooside sünnitust esile kutsuv toime. Kõrge kiudainete sisalduse tõttu kasutatakse kuivatatud aprikoose teinekord kõhulahtisuse leevendamiseks. Kusjuures mõju on täheldatud juba pärast kolme vilja söömist. Paljud toitumisteadlased on leidnud, et aprikooside söömine on hea silmanägemisele. Kuigi meditsiinilisi uuringuid pole ses osas läbi viidud, on aprikoosi või selle seemnete tarvitamisel täheldatud astma leevenemist, see on aidanud ka köha, kõhukinnisuse, verejooksude, silmapõletike, spasmide ja vaginaalsete infektsioonide korral.

Kasutamine

Kuivatatud aprikoose võib süüa nii vahepalana kui kasutada erinevate roogade valmistamisel. Lõigu neid küpsetistesse või salatisse, kasuta ahjuroogade maitsestamisel – võimalusi on palju. Lisa aprikoosi jogurtisse, jäätisele või serbettile, moosile või tarretisele. Aprikoosist saab valmistada kastet ning kasutada neid pannkookide, salatite või pudru kaunistamisel.

Allikad: Wikipedia.org; webMD.com, voices.yahoo.com

 

Organism maailma algusest - spirulina

22.01.2019
Organism maailma algusest - spirulina

Meie e-poest leiad spirulina nii pulbri kui ka tablettidena. 

Rohke proteiini ja unikaalse toitainetekoostisega sinivetikas ehk spirulina (ld. k Arthrospira platensis, Arthospira maxima) on maal elutsenud juba miljardeid aastaid. Teistest vetikahõimkondadest ja kõrgematest taimedest erinevad sinivetikad raku omapärase siseehituse poolest.

Arthrospira perekonna sinivetikad on ka kõige tuntumad, tervisetoodete nime all müüakse aga seda spirulinana, kuna perekonna varasem, ekslikuks osutunud klassifikatsioon kandis just seda nime. 

Spirulina kasvab Aafrika, Aasia, Lõuna-ja Kesk-Ameerika kõrge pH tasemega, toitaineterikastes veekogudes. On teada, et seda kasutasid asteegid, kes kutsusid spirulinat te-chuitlatl, mis tõlkes tähendab „kivi väljaheide“. Tšaadi järvest kogutud ja kuivatatud vetikatest tegid aga kohalikud kooke, mille nimi on dihé. Neid kooke müüdi turul ja neist valmistati toitvat leent.

Tänapäeval kasvatatakse spirulinat ka spetsiaalsetes vetikafarmides mitmel pool üle maailma. Suurimad tootjad on USA, Tai, India, Taiwan, Hiina, Bangladesh, Pakistan, Birma (Myanmar), Kreeka ja Tšiili.

Kasulikud omadused

 Teadlased peavad spirulinat üheks parimaks vahendiks keha puhastamisel raskemetallidest (näiteks elavhöbe, kaadmium, plii, arseen). 1994. aastal kandis Venemaa Patendiamet spirulina meditsiinilise toidulisandi nimekirja, et vähendada allergilisi reaktsioone suure kiirgusdoosi saanud lastel. Tšernobõli 270 last said spirulinat 5 grammi päevas 45 päeva jooksul. Vajamineva koguse annetas neile Earthrise Farms. Hiljem selgus, et laste organismis oli radionukleiidide tase alanenud 50 protsendi võrra ja allergiline tundlikkus oli normaliseerunud.

Sportlastel parandab spirulina lihase moodustamist ning immuunsustaset. Kõrge proteiinisisaldus aitab kaasa lihasmassi moodustamisele. Samas pärsib spirulina isutõusu, mis kaasneb suurema treeninguga. Tehti kindlaks, et tarvitades 30-45 päeva jooksul 20–40 g spirulinat päevas, tõusis Mehhiko kergejõustiklaste füüsiline vastupidavus ja nende tulemused paranesid. Spirulina mitmekesist ja rikkalikku toitainetesisaldust kinnitab fakt, et NASA teadlased on valinud selle astronautide lisatoiduks.

Spirulina toimel toodab organism rohkem valgeid ja punaseid vereliblesid, mis aitab viirustega võidelda. Klorofüll aitab verd puhastada ja verre hapnikku viia.

Spirulina puhul tõstetakse sageli esile selle suurt B-12 vitamiini sisaldust, kuid on piisavalt uuringuid, mis viitavad sellele, et tegemist on veidi teistsuguse ja mitte nii kergesti omandatava vitamiiniga. Seega on vaieldav, kui palju B12 inimorgamism spirulinast tegelikult omastada suudab. 

Sinivetika kõrge proteiinisisalduse avastasid teadlased 1970. aastatel, mil leiti, et spirulina sisaldab 60–70 protsenti proteiini, ületades selle näitajaga sojauba ja isegi looma- ning kanaliha. Selge on see, et kasulike toitainete olemasolu on suurem mahetoodangus. 

Spirulina on ka nahale kasulik – kiidetud on, et see vähendab vanadusega kaasnevaid laike, ekseeme, aknet ja punetust. Samuti võib see aeglustada glaukoomi, katarakti ja kehva nägemise teket. Mõned uuringud on esile toonud spirulina võime võidelda allergiatega ning parandada füüsilist sooritust.

Iga kümme grammi spirulinat katab kuni 70 protsenti päevasest raua vajadusest ning kolme-kuni neljakordse päevase miinimumvajaduse A-vitamiini, B-, D- ja K- vitamiini järele. Spirulina ise ei sisalda C-vitamiini, kuid see aitab kaasa C-vitamiini paremale toimimisele. See on arvestatav kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaallikas, samuti sisaldab spirulina fosforit, kaaliumi ja teisi olulisi mineraalaineid. Esindatud on asendamatud aminohapped, näiteks oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped.

Spirulinat on peetud mõjuvaks vahendiks keha puhastamisel kahjulikest ühenditest ja kasutatud närvisüsteemi stimuleerimiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha heaolu parandamiseks, allergianähtude ärahoidmiseks, aneemia puhul, toitainete omastamise soodustamiseks ning vähirakkude kasvu peatamiseks, HI-,Herpes simplex’i viiruse peatamiseks ning radiatsioonist põhjustatud haiguste raviks.

Spirulinat on kasutatud toidulisandina proteiini, raua ja B-grupi vitamiinipuuduse korral, kaalu langetamisel, aktiivsus-ja tähelepanuhäire korral, heinapalaviku, diabeedi, stressi, kurnatuse, ärevuse, depressiooni ja menstruatsioonieelsete vaevuste leevendamisel ning põletike ja viirusinfektsioonide korral. Ka naistele omaste tervisehädade puhul on spirulina kasutamine leevendust toonud. Näiteks võtavad mõned rasedad spirulinat kaaliumikaotuse kompenseerimiseks. Häid tulemusi on andnud spirulina ka rasedate aneemia ravis ja hüpokroonse aneemia ravis. Aafrikas on spirulina andnud häid tulemusi nälgivate laste ravis - alatoitumuse nähud kadusid ja laste kasv ning areng normaliseerusid.

Paljud tarvitajad usuvad, et spirulina söömine ennetab vähki ja südamehaigusi, tugevdab immuunsüsteemi ja seedeelundkonda, parandab mälu ja ainevahetust, suurendab energiat, alandab kolesterooli ning ravib haavu. Spirulina arvatav vähivastane toime on seotud 1983. aastal valminud Y. Dainpponi uuringuga, mis tõestas, et spirulina sisaldab suurel hulgal sinist taimepigmenti fükotsüaniini, mis on ainus teadaolev aine, mis suudab peatada vähirakkude kasvu.

Kasutamine

Spirulina võib olla müügil pulbri, tablettide ja helvestena. Enamasti on spirulina müügis tableti või pulbrina. Ka mõned toonikud sisaldavad spirulinat. Tavaline päevane kogus on kuni kuus 500 mg tabletti päevas.

Kuigi spirulina võtmine suurtes doosides võib tunduda ohutu, võiks õige doosi osas arstiga nõu pidada. Eriti rasedad ning enne spirulina andmist väikestele lastele.

Kui spirulina maitse tundub harjumatu, võib seda vetikat segada puu- või juurviljamahladesse, smuutidesse, salatitesse, köögivilja-, riisi- ning kaunviljatoitudesse ja mujalegi. Kuumutamine vähendab spirulina väärtust, seetõttu tuleks kuumutamist vältida ning lisada spirulina toidule vahetult enne serveerimist.

Kasutades toidus spirulinat ja klorellat, võiks nende omavaheline suhe olla kaks ühele. Lapsed ja spirulina kasutamist alustavate inimeste jaoks võiks päevane kogus olla üks teelusikatäis kuni supilusikatäis ehk 3-5 grammi. Tavapärane kogus on 1-2 supilusikatäit ehk kuni 10 grammi. Raviva toime omandab spirulina, kui teda võtta 2-4 supilusikatäit.

OLE ETTEVAATLIK!

Kuigi toitaineväärtuselt väga kõrge, võib spirulinagi anda kõrvaltoimeid. Mõnel inimesel on esinenud nahalöövet, nõgestõbe ja hingamisraskusi. 

Mahedad spirulina tooted, mis on vabad mürkainetest, toksilistest metallidest ja kahjulikest bakteritest on tervisele tõenäoliselt ohutud. Mahemärgistuseta toodete puhul võib olla oht, et need on korjatud saastatud keskkonnast, seega on kahjustuste oht suurem, eriti lastel. Lapsed on spirulina suhtes oluliselt tundlikumad kui täiskasvanud. Enamik masstoodangust kasvab spetsiaalsetes basseinides. Loodusest korjatud puhul on oht, et veekogu võib olla saastatud toksiliste ainetega, mis on inimorganismile ohtlikud. 

Saastunud spirulina võib põhjustada maksakahjustusi, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, nõrkust, janu, südamepekslemist, šokki ja isegi surma. Seetõttu on äärmiselt oluline veenduda, et spirulina ohutust on kontrollitud ning on tõestatud mikrotsüstiinide ja teiste saasteainete puudumist selles.

Kuigi on tõendeid, et spirulina tarvitamine raseduse ja rinnaga toitmise ajal on emadele kasulik ning hiirtega tehtud katsed viitavad, et see on ohutu ka lootele, soovitab USA meditsiiniportaal olla spirulina tarvitamisega sel eluperioodil ettevaatlik.

Autoimmuunsete haiguste korral nagu multiskleroos, luupus, reumatoidartriit, vill-lööve ja teised tasub olla spirulina tarvitamisega ettevaatlik, kuna see võib põhjustada immuunsüsteemi aktiviseerumist ja see võib eelnevate haiguste sümptome võimendada.


Vastunäidustused

Fenüülketonuuria (kaasasündinud ainevahetushaigus) võib spirulina tarvitamisel ägeneda, sest spirulina sisaldab fenüülalaniini.

Immuunsüsteemi pärssivad ravimid. Spirulina tugevdab immuunsüsteemi, mistõttu ei ole soovitav tarvitada seda koos ravimitega, mille ülesanne on immuunsüsteemi pärssida. Spirulina võib vähendada ka osade ravimite toimimist, näiteks prednisolooni, mida kasutatakse astma ja teiste põletikuliste haiguste raviks.

Allikad: Maaleht 20. jaanuar 2013, webmd.com, herbwisdom.com, natrualnews.com, www.spirulin-el.lt, wikipedia.org

Kamu jahu aitab päikese tagasi tuua

21.01.2019
Kamu jahu aitab päikese tagasi tuua

Kuskil talve selgroo murdumise paiku, kui päike juba kõrgemalt käib, aga temperatuurid langevad, tekib vastupandamatu igatsus päikesesoojuse järele. Üks võimalus päike lähemale tuua on tarvitada päikeses mõnulenud toiduaineid. Näiteks kamu jahu. Peruust pärit kamu jahust on leitud isegi 60 korda rohkem C-vitamiini kui tavalises apelsinis. Kamu marjadest tehtud pulber on teadlike tarbijate seas hästi tuntud oma immun-ja närvisüsteemi toetavate omaduste poolest, see on ka tõhus viiruste vastu võitlemisel.

Mis on kamu jahu?

Võõrapärane nimetus camu camu (ld k Mycaria dubia)  tähistab Amazonase vihmametsade soostunud ja üleujutatud osades kasvava puu vilju. Kamu-jabotipuu viljadel on väidetavalt kõige kõrgem looduslik C-vitamiini sisalduss.

Kasulikud omadused

Amazonase piirkonnas kasutatakse neid üldiselt toiduks, kuna C-vitamiin aitab ära hoida külmetushaigusi ja grippi. Tänu suurele antioksüdantide, mineraalainete ja vitamiinide sisaldusele leiab see kasutamist ka kosmeetikas nahka hooldava ja vananemisvastase toime tõttu.

Kamu jahu valmistatakse mahetootena Peruus Amazonase piirkonnas asuvas Pucallpas, kus see tehakse väga hoolikalt pulbriks, nii et säiliksid marjades sisalduvad fütotoitained, esmajoones C-vitamiin, mida on 100 g jahus 8500 mg. Kamu jahu sisaldab ka väga rikkalikult rauda, niatsiini, fosforit, kaaliumi, riboflaviini, beetakaroteeni, mineraalaineid ja aminohappeid, sh seriini, valiini ja leutsiini. Nendes muljetavaldavalt toitainerikastes marjades leidub ka terpeene alfa-pineeni ja d-limoneeni.

Põhja-Ameerikas kasutatakse kamu jahu depressiooni leevendamiseks ja antidepressantidena kasutatavatest ravimitest võõrutamiseks. See on osutunud ka kasulikuks herpese ravimisel. Uuringud on näidanud, et kamu jahu on tugevatoimeline antioksüdant. Tänu eelnimetatud omadusele ja ka pehmendavale ning kergelt kootavale toimele on kamu jahu saavutanud populaarsuse ka kosmeetikatoodete komponendina, eriti šampoonides ja palsamites. Väidetavalt aitab see ka juukseid elustada ja tugevdada.

Keemik–farmatseut dr Virginia Garró viis läbi uuringu sadade ravimtaimedega, et kontrollida nende tõhusust mitmesuguste haigusnähtude ravimisel. Kamu jahu sai esikoha järgmiste seisundite leevendamisel: astma, ateroskleroos, kae, külmetushaigused, turse, igemepõletik, parodondi haigused, glaukoom, hepatiit, viljatus, migreen, kobarpeavalu, osteoartriit, füüsilised valud, Parkinsoni tõbi. Teisel kohal oli see depressiooni leevendamisel, neljas koht antimutageeni ja antioksüdandina, viiruste vastu võitlemisel saavutas see kuuenda koha. 

Kamu jahu kasutamine

 Kamu jahu on roosa pulber (muutub beežiks). Kuivas kohas säilib kuni 2 aastat. Hapukas marjapulber, mida võib segada vee või mahlaga. Peruus lisatakse seda jäätisele. Soovitatav on tarbida 1/2 tl 2–4 korda päevas.

Ideed: 

*lisa külmadesse jookidesse, näiteks valmista limonaadi.

*Lisa taimsetele teedele või kodusele alkoholivabale glögile, kuid vedelik ei tohi olla keev – see hävitab kasulikke aineid.

*kombineeri maitset mangoga või marjadega, valmista kodune jäätis, püree või smuuti.

*kinoast valmistatud pudrule lisa kookoshelbeid, kamujahu, chiaseemneid ja lemmikmarju ja võid kindel olla, et täiskõhutunne püsib järgmise söögikorrani! Kui kasutad kinoapudrul lisaks kamujahule ka makapulbrit, siis nende toimed võimenduvad, seega – vähem on rohkem!

*Supersmuuti, mille peamisteks koostisosadeks on kamujahule lisaks värske spinat, kuivatatud goji marjad (võid neid eelnevalt veidi vees leotada, et need pehmed oleksid) ja kookos (laastude või helvestena) paneb uskuma, et tegemist on millegagi, mille vastu viirused ei saa.

*meemask – lisa võrdsetes osades mett ja kamujahu ning hoia seda näol kümmekond minutit. Kasutajad on kiitnud, et nahk on tervem ja säravam. Meeallergiaga inimestele see mask mõistagi ei sobi.

Allikad: NaturalNews.com, HuffingtonPost.com,

Kas eelistada riisi või hoopis kinoad?

20.01.2019
Kas eelistada riisi või hoopis kinoad?

Meie e-poest leiad nii mahedat riisi kui ka kinoad.

Kinoa on võtnud üle riisi koha paljudes retseptides ja toitudes, kuid tegelikult on mõlemal oma tugevused ja kasulikud omadused. Toitumisspetsialistidelt võib lugeda soovitusi tarvitada riisi ja kinoad vaheldumisi.

Meie blogist leiad põhjaliku ülevaate kinoa kasulikkuse ja kasutamisvõimaluste kohta. Kuigi kinoa tarvitamise kasuks räägib paljutki, ei tähenda, nagu asendaks see riisi täielikult. Ka riisil on oma plussid, mis kinoal puuduvad. 

Valge riis on inimesele kergesti seeditav, pruunis riisis on palju kiudaineid ja see võib aidata kaasa vererõhu alandamisele.  Riisi on paljusid eri sorte ja värve: eriti hinnaline on metsik riis.

Ka riis on gluteenivaba, selles on vähe rasva ning naatriumi, puudub kolesterool ja transrasvad. Pruunis riisis on fosforit, mangaani, seleeni, magneesium ja vähesel määral vaske, kaltsiumi ja tsinki. Kergesti seeditav valge riis on üks neljast toiduainest, mida võib süüa, kui haige oksendab või tal on kõht lahti, nende hulka kuulub ka nt banaan.

Riis tekitab täiskõhutunde, aidates sellega vähendada toidukoguseid. Ka pruuni riisi glükeemiline indeks on madal. USA Mayo kliiniku teadlased on kindlaks teinud, et pruuni riisi süües võib tervisliku kaalu saavutamine ja hoidmine olla lihtsam, tõuseb kaaliumi tase, alaneb vererõhk, organismil on kergem omandada insuliini ning ka veresoonte tervis on parem.

2014. aastal viidi hiljuti 2-tüübi diabeedi diagnoosi saanud Vietnami naiste seas läbi uuring. Neil paluti 4 kuu jooksul süüa valge riisi asemel pruuni. Naised mitte ainult ei kaotanud kehakaalu, vaid ka nende veresuhkur oli paremini kontrolli all.

Enamik riisisortidest sisaldab soovimatut ainet: arseeni, mida leidub nii õhus, vees ja pinnases, kuid riis võtab seda teistest taimedest kergemini sisse. Kuigi 1300 proovi analüüs näitas, et kogus on liiga väike, et inimese tervisele mõju avaldada, on see siiski mõjuv põhjus eelistada puhtas keskkonnas kasvanud riisi. Seda enam, kui pakute seda lastele või lapseootel naistele.

E-poe värvilised nädalad

20.01.2019
E-poe värvilised nädalad
Alates 1. jaanuarist kuni 4. veebruarini on armastusest.ee veebipoes värvide nädalad. Igal teisipäeval saavad kuni 20% soodustuse (suurema pakendi soodustus on suurem) kindlat värvi tooted. 
 
1.-7.01. VALGE NÄDAL
Valik soodustooteid: kookostooted, valge šokolaad, kakaovõi, osa pähkleid (nt makadaamia ja india pähkel, kooritud maapähkel ja mandel, mandlilaastud, mandlijahu, kooritud seesamiseemned, lukuma pulber, Baobabi pulber, kinoajahu, kooritud päevalilleseemned jpm;
8.-14.01. ROHELINE NÄDAL
Valik soodustooteidmungoad, kooritud kanepiseemned, klorella ja spirulina tooted, pistaatsiapähklid, rohelised läätsed, kõrvitsaseemned, basiilik, meresool vahemereürtidega, kikerherned jpm;
15.-21.01. MUST NÄDAL
Valik soodustooteid: mustad ploomid, vostizza rosinad, hapukirss, must mooruspuu, vanilje, Beluga läätsed, must kinoa, chia seemed, seesamiseemned, 70% šokolaadinööbid, datlid, nelk, odralinnase siirup, tume agaavisiirup jpm; 
22.-28.01. KULDNE NÄDAL
Valik soodustooteid: mangod, ingveritooted, inka marjad, banaanilaastud meega, banaanilaastud, kuldsed linaseemned, amarant, hele agaavisiirup, vahtrasiirup, kurkum, maka juure pulber, tseiloni ja kassia kaneel, kaneelipulgad, Sultanas rosinad, aprikoosid, pekaani pähklid, kardemon jpm;
29.01.-4.02. PUNANE NÄDAL
Valik soodustooteid: punased läätsed, kuivatatud tomatid meresoolaga, goji marjad, puls point Rose, Kidney oad, punase maka pulber, brasiilia pähklid, Vahemere kaarob, kakaonipsid, sarapuupähklid jpm; 
 
Kõikide kampaania ajal ostu sooritanute vahel loosime välja 119 eurose e-poe kinkekaardi. 

Mida luukumiga peale hakata?

19.01.2019
Mida luukumiga peale hakata?

 Luukum-marmelaadipuud kasvatati juba inkade-eelsel ajal. Mõned sordid on edukalt kohanenud Amazonase ülemjooksu kõrgmäestiku tingimustega (nt Oxapampa orus) ligi 2000 meetri kõrgusel merepinnast, kus asub väike mahepõllunduslik luukum-marmelaadipuude istandik.

Toote kirjeldus 

Luukum-marmelaadipuu (ld k Pouteria lucuma) kasvab 15–20 meetri kõrguseks. Sellel on tumerohelised, vahelduva asetusega pirnikujulised, lainelise servaga kuni 20 cm pikad ja 10 cm laiad lehed. Puu kannab ümmargusi, pruunikaid, intensiivset kollast tooni viljalihaga vilju, mille suurus on erinevatel sortidel erinev. Igas viljas on kaks üsna suurt, enam kui kolmandiku selle mahust täitvat tumepruuni seemet.

Kasulikud omadused

Luukum on tähtis süsivesikute, kiud- ja mineraalainete ning vitamiinide allikas, mida on Peruus juba iidsetest aegadest toiduks ja ravimiks kasutatud. Seda loetakse heaks antioksüdandiks, kuid selles on ka rohkelt beetakaroteeni, niatsiini (vitamiin B3) ja rauda.

Kasutamine toidus

Luukum on mahe- ja ka koššertoode. Kuna ta on maitselt magus, saab seda suhkru asemel magustajana kasutada jogurtites, smuutides, magustoitudes, küpsetistes (koogid, pirukad), šokolaaditoodetes, imikutoidus, kookides, magustoitudes, kondiitritoodetes (küpsisetäidised) ja ka kastmetes. 

Lisa seda oma hommikusele pudrule, helvestele või müslisse! 

Peruus aga on luukum üks enim levinud maitsetest jäätisel.  

Kuna aga oma tekstuurilt on luukumi pulber pigem jahu kui suhkru moodi ning ka tema magusus pole suhkruga võrreldav, ei saa seda päriselt suhkru asemel siiski kasutada. Selleks, et ta ilusti taignasse sulanduks, kasuta järgmist nippi: Kui retseptis on 2 kl jahu ja 1 kl suhkrut, siis kasuta jahu 1 ⅔, ⅓ luukumi pulbrit ja ¾ klaasi suhkrut. 

Tervisliku magustoidu saad, kui kasutad kasutad värsket mangot (või meie kuivatatud mangolaaste, lastes neil veidi puhtas vees seista), maitsestamata jogurtit ja luukumipulbrit, et teha ise kodus jäätist. 

Samuti sobib see koduse mandli-või pähklipiima valmistamiseks. Suurepärase koosluse annab luukum koos kakaotoodetega: tee tooršokolaadi, lisa seda kuuma kakao sisse jne. 

Hea teada: kui kardad, et ei suuda luukumit õigeaegselt ära tarvitada, pane see hermeetiliselt suletavasse ja niiskuskindlasse pakendisse ning sügavkülma! 

 

Kakaost ja šokolaadist

17.01.2019
Kakaost ja šokolaadist

E-poest leiad kakaoube, pulbrit, valget ja pruuni kakaovõid, purustatud kakaotuumasid (nibsid), šokolaadinööpe jne.

Theobromo cacao

Kakao on igihaljas puu, mis võib kasvada 4-8 meetri kõrguseks. Tema kasvukohaks on troopilised piirkonnad Kesk-ja Lõuna-Ameerikas. Toiduks on seda kasutatud enam kui 3000 aastat. Asteegid ja maiad kasutasid seda lausa rahana.

Purustatud kakaotuumad on kooritud toored kakaooad, millest valmistatakse šokolaadi. Kakao on looduslik supertoit, mille hämmastavatest omadustest suur osa kuumutades hävib. Kakaos pole suhkrut, kuid olenevalt sordist võib see sisaldada 12–15% rasva. Kakao sisaldab vähesel määral ka kofeiini ja teobromiini.

Milline sort on parim? 

Kakaopuu viljade sees olevad seemned sisaldavad kakaoube, mida kasutatakse kakaomassi, laastude, pulbri jt kakaotoodete valmistamiseks. Kakaooad ja kohvioad on üsna sarnase välimusega. Kuna kakaooad on tuntud oma tervislike omaduste poolest ning afrodisiaakumina, on nad väga kõrges hinnas

olnud aastasadu. Selleks, et kakaooad maitseksid šokolaadiselt ega läheks hallitama, seisavad nad paar nädalat pärast korjamist tünnis ja alles seejärel pannakse nad päikese kätte kuivama.

Ka meie e-poes müügil olevad Criollo oad moodustavad vaid ühe protsendi kakaotoodangust, samas on need ühed hinnatumad. Neid on võrreldud kohvimaailma Arabica'ga.

Lisaks Criollole on ka Forastero ning nende kahe hübriidsort Trinitario, viimane moodustab 90 protsenti maailma kakaotoodangust.

Kasutamine

Kakaoube võid krõbistada niisama, kui tuleb peale vastupandamatu šokolaadiisu, purustades saad neist kakaonibsid ja jahvatades kakaopulbri. Terveid kakaoube võid kasutada ka tortide kaunistamiseks, lisada smuutidesse või kasta mee sisse. Kakaotoodete katsetamisel köögis võid lasta aga fantaasial lennata. 

Nööbikujuliseks vormitud pasta on mõnus snäkk või siis üks paljudest toorainetest vegan-magustoitude valmistamisel. Sobib ka tavaliste tortide kaunistamiseks, purustatuna smuutidesse, müslisse, hommikupudrule, aga ka kuumale kakaole.

Omadused

Toorkakao või minimaalselt töödeldud kakao kuulub kahtlemata supertoitude hulka, näiteks toorkakao pulbris on enam kui 300 keemilist komponenti, mis tähendab, et selle antioksüdantide võime ületab tavalise tumeda šokolaadi oma peaaegu neljakordselt ning mustikaid 20nekordselt.

Me ei luba, et kakao teeb õnnelikuks, aga teadlased on kakao sisaldust põhjalikult uurinud ning teinud kindlaks, et selles on aineid, mis aitavad meie heaolutunde hoidmisele kaasa.

Kakao on ka kolme põhjalikult uuritud neurotransmitteri – serotoniini, dopamiini ja fenüületüülamiini – allikas. Need neurotransmitterid aitavad leevendada depressiooni ja on seotud heaolutundega. Kakao sisaldab monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid (MAO inhibiitoreid), mis võimaldavad serotoniinil ja dopamiinil püsida kauem vereringes ilma lagunemata.  Kakao sisaldab ka B-rühma vitamiine, mis on samuti seotud aju tervisega. 

Kakaost on leitud ka neurotransmitterit nimega anandamiid kogustes, mis on piisavalt märkimisväärsed, et mõjutada ajutegevust. Anandamiid on kannabinoid, mida leidub inimajus. Anandamiin on lipiid (rasv), mida tuntakse ka „õnneainena”, sest seda eritub just siis, kui tunneme end eriti hästi.

Antioksüdandid

New York Timesis avaldatud uuringutulemuste kohaselt sisaldavad värsked kakaooad ülirikkalikult antioksüdante (flavonoole). Kakaoubades on 10 000 mg (10 g) antioksüdante (flavonoole) 100 g kohta, seega on kakao kõigist toiduainetest üks rikkalikumaid antioksüdantide allikaid. Uuringud on näidanud, et kakaos sisalduvad antioksüdandid on väga püsivad ja inimorganismile kergesti omastatavad.

Kakao lisamisel oma toitudesse on palju eeliseid just nende rikkaliku antioksüdantide sisalduse tõttu. Ka olevat kakaos magneesiumi sisaldus suurem kui kõikides teistes toiduainetes. Magneesium on aga teatavasti eluliselt vajalik enam kui 300 biokeemilise reaktsiooni toimimiseks inimorganismis. Näiteks 100 grammi kakaonööpe sisaldavad magneesiumit 272 milligrammi. Magneesium aitab lihaste ja närvide tööle kaasa, hoiab südamerütmi korras.

Kakao on ka suurepärane küllastumata rasvahapete allikas, seal on ka kolesteroolivabu küllastunud rasvhappeid, vitamiine, mineraale, kiudaineid, looduslikke karbohüdraate ning proteiini, mis tähendab et kakao on tõesti toitainete rikas.

Kakaoubades on ka rauda, kaaliumit, kaltsiumit, tsinki, vaske ja mangaani. Näiteks rauapuudusele viidata võivatest jõuetusest ja väsimusest on aidanud jagu saada just kakao söömine. Raua paremaks imendumiseks lisa juurde c-vitamiini sisaldavaid puuvilju.

Kliinilised uuringud on tõestanud ka, et kakaos sisalduvad kiudained aitavad seedimist korras hoida ennetades nt kõhikinnisuse teket. Samas sobivad kakaooad ka kõhulahtisuse leevendamiseks.

Kakaoubade söömine kaitseb sinu rakke vabade radikaalide tekitatud kahjustuste eest. Pidev viibimine päikese käes, sigaretisuits, õhusaaste või kemikaalid ning ebatervislik toit võivad vabade radikaalide rünnaku põhjustada ning stress suurendab rakkude kahjustust veelgi.

Kakaos sisalduvad antioksüdandid võivad rünnaku mitte ainult peatada vaid protsessi vastupidiseks muuta kaitstes keha enneaegse vananemise eest.

Kakaos sisalduvad keemilised ühendid vastutavad ka sinu kognitiivse võimekuse ja tuju eest, sest peamine kakaos sisalduv flavanoid on epikatehiin, mis mõjub ergutavalt paljudele kognitiivsetele aspektidele. See reguleerib ka insuliini taset ja glükoosi tootmist isegi diabeetikutel.

Kakaol on ka suurepärased omadused mõjuda positiivselt neurotransmitteritele, mis vahendavad sõnumeid ajus, kuidas meie keha peaks käituma. Hilisemad teadusuuringud on välja toonud ka flavanoolide toime vererõhu alandajana ning veresoonte elastsuse tagajana.

Vastunäidustused

Kakaooad sisaldavad umbes 1-2 protsendi ulatuses teobromiini, see on looduslikult orgaaniline keemiline aine, kofeiinisarnane alkaloid, mida leidub ka näiteks teepõõsa-, kohvipuu, Guaraana-pauliinia ja koolapähklipuu saadustes. Seega, toime on kofeiinile sarnane. Kui teie kafeiini tundlikus avaldub näiteks uinumisraskuste või ärevusega, võiks olla kakao koguste tarvitamisel ettevaatlik.

Kakaoubade koostisest moodustab teobromiin umbes 1–2%. Teobromiin ergutab kesknärvisüsteemi, lõdvestab silelihaseid ja laiendab veresooni. Teobromiini ergutav toime moodustab sellega sarnasest kofeiini molekulist umbes neljandiku. Teobromiin on ka nõrk diureetikum (kuseeritust suurendav aine) ja seda on kasutatud ravimina juhtudel, kui organismi on südameinfarkti tulemusel kogunenud liigset vedelikku. Teobromiin ergutab südametegevust. Seetõttu on seda kasutatud kõrge vererõhu puhul. Samas on see üks põhjustest, miks koerad ei tohi süüa kakaod ega šokolaadi, sest see võib põhjustada südame seiskumise. Koertel lihtsalt pole ensüüme, mida on vaja teobromiini lagundamiseks, kui selle kogus ületab 100–150 mg koera kehakaalu kohta. Nimetatud ohust annab märku kiirenenud pulsisagedus. Märkimisväärne on aga asjaolu, et kui sarnane tõmmis valmistati tooretest, röstimata kakaoubadest, ei leitud neil kumbagi mõju.

Kakaos sisalduv oksoliinhape aga takistab organismil kaltsiumi omasdamist. Ja kuigi kakaos endaski on kaltsiumi, ei ole kakao mingilgi kujul hea kaltsiumi allikas. Siiski on toorkakaos kaltsiumit rohkem kui valmis šokolaadis, sest viimases sisalduv suhkrus sööb organismi kaltsiumivarusid.

Ilmselgelt on kakao, eriti kakaovõi rasva-ja kaloririkas. Seega võiks tarbimine olla mõõdukas, eriti kui seda kombineerida teiste kaloririkaste toiduainetega.

Allergilise reaktsiooni korral ükskõik, millisele kakao osale tuleb tarbimine kohe lõpetada ja esimesel võimalusel arstiga ühendust võtta.

Allikad: onegreenplanet.org, foodfacts.mercola.com, wikipedia.org, https://draxe.com,

 

Seitse kasutusvõimalust seemnetele

10.01.2019
Seitse kasutusvõimalust seemnetele

Meie e-poest leiad mitmesuguseid seemneid: kõrvitsa-ja päevalilleseemneid, chia seemneid, kooritud kanepis-ja seesamiseemneid, kuldseid ja pruune linaseemneid. 

Seemnete kasutusala on väga lai. Pakume Sulle välja 7 võimalust, mida seemnetega peale hakata. 

1) Kasuta toiduvalmistamisel. Neist võib kodus ise valmistada taimset piima, teha pudinguid, smuutisid, tarretisi, lisada salatitele, müslidele, putrudele, küpsetistele, ka soolasele roale. 

2) Idanda. Veelgi suurema kasu saame seemneid idandades, milles on vitamiinide kogus, mineraalainete ja valkude omastavus veelgi suurem. Paljud põlisrahvad kasutavad taimede seemneid ravimitena erinevate terviseprobleemide korral.

3) Kosmeetilised protseduurid. Seemneid saab kasutada ka ideaalselt kosmeetilistes protseduurides: pole teada ühtki paremat kortsudevastast näomaski kui on seda keedetud linaseemnete geeljas mass!

4) Krõbista kiire vahepalana. 

5) Kasvata taimi. Osa seemneid nt kõrvitsa-ja päevalilleseemned, samuti lina-ja kanepiseemned ning harilik lutsern külva aknalauale kastikesse - taime saad kevadel mulda pista. Päevad on praegu juba pikemad ning osa hobiaednikke külvab jaanuaris! 

6) Tee seemneseguga kingitus. Lisa mahetooteid sh seemneid kihiti klaaspurki, kaunista see ning tervislik kingitus ongi olemas! 

7) Toida talvel linnukesi. Kui kõike ei jaksa ära süüa, siis kiidavad linnud sind ka hea kraami eest! 

Kahjuks on kaubandusest väga raske leida kvaliteetseid seemneid, mis on vabad erinevatest kemikaalidest. Paljud tootjad kuumutavad või röstivad seemneid, et need säiliks, kuid paraku nad ka tapavad seemne ja see ei ole enam idanemisvõimeline, selles hävinevad peidus olnud ensüümid, vitamiinid ning muud kasulikud ained. Need seemned ei suuda anda enam meile neid toitaineid, mida loodame sealt saada.

Näiteid seemnete tervislikest omadustest:

Chia seemned kaitsevad diabeedi, südame- ja maksahaiguste eest, leevendavad liigesevalusid, aitavad kaasa kaalukaotusele ning annavad palju energiat.

Kõrvitsaseemned aitavad hävitada sooleparasiite, tõsta tõju, võidelda depressiooniga ja tasakaalustada toitude happelist jääki.

Seesamiseemned edendavad südame- ja veresoonkonna tervist ja võitlevad mitme erineva vähktõve vormiga.

Kanepiseemnete omega-3 ja omega-6 rasvhapete tasakaal aitab vähendada põletikulisi protsesse kehas, aitab vältida mitmete haiguste väljakujunemist organismis nagu diabeet, vähktõbi, autoimmuunsed haigused, südame- ja veresoonkonna haigused.

Linaseemned aitavad langetada halva (LDL) kolesterooli taset, madaldavad vererõhku ja muudavad vereliistakud vähem kleepuvaks, vähendades insuldi ja infarktiohtu ning soodustavad veresuhkru taseme alanemist. Linaseemne koostisained on paremini omastatavad kui seemneid tarbida jahvatatult. Kuid jahvatatuna need ka rääsuvad kiiresti ja seetõttu on kõige parem jahvatada neid ise vahetult enne tarbimist.

Päevalille seemned on e-vitamiinirikkad ja kaitsevad ajurakke, aitavad toime tulla stressi ja väsimusega, alandavad liiga kõrget vererõhku, ennetavad migreeni, toetavad südame- ja veresoonkonna tööd.

Hariliku lutserni ehk alfalfa seemned on kõige kiiremini idanevad seemned. Ühest supilusikatäiest seemnetest võib saada terve liitrise purgitäie idusid. Need idud aitavad organismi puhastada toksiinidest, muuta organismi aluselisemaks, soodustavad maksa tööd ning toidavad juukseid ja küüsi.

 

Miks meie tooted on teistsuguse maitsega?

10.01.2019
Miks meie tooted on teistsuguse maitsega?

Miks maakodust puu alt korjatud õun on kordades maitsvam kui poodides puuviljalettidel müüdav? Sest see on "päris", see on kasvanud putukamürkide vabalt ning sellel pole vaja järgmised 24 kuud punapõsksena püsida.

Meie isiklik kogemus näitab, et nende "vanaema õunte" seemned idanevad märksa paremini kui poe punapõsise kaunitari omad.

Sama on lugu teistegi toiduainetega. Paljud meie kliendid on kirjeldanud, kuidas meie toodetel on võrreldes poe omadega „hoopis teine maitse. Nagu päris.“ Mõni ei pea isegi maitsma - tunnetab vahet elujõus energeetiliselt.

Põhikooli bioloogiatundides õpetati ja kogemuslikult on kinnitust leidnud, et seemne kvaliteedist sõltuvad nii idanemise kiirus, aga ka noore taime elujõud, vastupidavus haigustele. Seemnest tärkab elu, selles on tärkamiseks kõik vajalik - vitamiinid, mineraalid, valgud, süsivesikud, ensüümid, potentsiaalne energia.

See kõik on kahtlemata väärtuslik ka inimorganismi jaoks. Ameerika indiaanlastel on seemned tähtsal kohal toidulauas ja ravimisel olnud aastasadu. Ja mitte ainult Ameerika indiaanlastel, ka meie esivanematel. Arstid ja nn teaduspõhine ravimine on võrreldes rahvaravi pärandiga nooruke. Vähemalt maarahva jaoks.

Tänapäeval on justkui kaks ühendatud, aga ei ole ka. Rahvaravis püütakse anda toimetele teaduslikke seletusi, kuid teaduspõhises meditsiinis on esivanemate tarkus paljuski (taas või veel, sõltub arstist) tabu.

Arst võib teiega mitte nõustuda, aga teadma peaks ta ikkagi, kui otsustate mingit loodusravi enda peal rakendada.

Tulles tagasi alguse juurde, siis millest ikkagi maitseerinevus? Armastusest Inspireerituna veebipood pakub valdavalt mahetoodangut. Ja kuigi on ka neid, kes usuvad, et väljaspool Euroopat pole mahe võimalik, sest „kes seal Ladina-Ameerikas või Türgis ikka neid kontrollib“, siis Euroopa Liidus oma toodangu müümiseks on nõudmised neilegi väga ranged. Ei piisa ühest või kahest loast, neid on kümmekond. Kui tõestada ei suuda, et kasvatamine ja tootmine vastab siinsetele nõuetele, mahemärgistust ei saa.

Mahetoodangu korje ja "parim enne" kuupäeva maksimaalne vahemik ei ületa üldiselt 24 kuud, samas kui poekaubal võib see olla isegi 2-3 korda pikem. Lisaks tootmisele on erinevused ka korje-, säilitus-ja pakendamistingimuste osas: kas toode on pakendatud vaakumisse või gaasikeskkonda; kas riiulitel seisab see toatemperatuuril või ööpäevaringse jahutusega laos. Näiteks kuumutamine ja röstimine, mis peaks tagama seemnete parema säilimise ja vältima hallitust, jätab inimorganismi neid tarbides ilma ka paljudest toitainetest, mis tootes olemas on.

Viimase aja uuringud on korduvalt välja toonud, kuidas inimorganism omastab toitaineid mahetoidust paremini – seega kõht saab rutem täis ja toitu kulub vähem ning taljeümbermõõt püsib kontrolli all.

Armastusest Inspireerituna OÜ peab oluliseks värsket korjet, õiglast kaubandust ja kunstlikest kemikaalidest vaba toodangut. Usume, et selliselt toodetud toidus on rohkem elujõudu ka inimese jaoks. Elujõudu armastada loodust ja teisi inimesi enda ümber.

Kas te ikka teate, kuidas maitseb päikesekuivatatud ananass või millise mekiga on mahedalt toodetud kuivatatud mangolaast? Kui ei, siis on aeg ahvatlusele järele anda!

Armastusest keskkonna vastu püüame vältida tarbetut pakendamist ja pakume soodsamat kilohinda suuremale pakendile. Armastusest kliendi vastu leiab meid lisaks e-poele laatadelt üle Eesti, samuti mõningatest kauplustest, mille hulka loodame veel sel aastal laiendada.

Sarapuupähkel toidab aju

10.01.2019
Sarapuupähkel toidab aju


Ammu pole enam uudis, et pähklid on tervislikud ja toitainerikkad. Nende lisamist oma igapäevasele toidulauale võiks eriti kaaluda ajal, kui kiire elutempo tõttu kipub sinna sattuma tavapärasest sagedamini säilitusainetest või transrasvadest tulvil ebatervislikke valikuid.

Toote kirjeldus
Sarapuu pähklid (ld k Corylus avellana) on pruunid ja meeldiva pähklise maitsega. Need on tervislik ja kiire kõhutäide. 

Kasulikud omadused
Sarapuupähklites on rohkesti rasva, millest enamus on polüküllastumata rasvhapped. Rasvad
moodustavad vilja kogukaalust isegi kuni kaks kolmandikku. Samuti on sarapuupähklites palju valke, aminohappeid ning süsivesikuid. Inimorganism suudab sarapuupähklitest omastada ka B- ja E-vitamiine, mikroelementidest kaaliumi, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, vaske ja fosforit. Sarapuupähkleid soovitatakse menüüsse lülitada ka diabeetikutel pähklite suure mangaanisisalduse tõttu. Ka on neis märkimisväärsel hulgal magneesiumi, mis samuti vähendab diabeeti haigestumise riski.
Sarapuupähkleid on nimetatud ka ajutoiduks, sest pähklites sisalduvad kasulikud ained soodustavad aju ja ka kognitiivsete funktsioonide tööd. E-vitamiin, mangaan ja rasvhapped on vaid kolm näidet, mis sarapuupähklites ajule hästi mõjub.
Sarapuupähklite puhul on täheldatud ka ainevahetust korrastavat mõju. Sarapuupähkleis sisalduv tiamiin aitab kaasa ka tervislikule ainevahetusele, muutes süsivesikud glükoosiks, et keha saaks neid energiana kasutada. Samuti aitab tiamiin toota uusi punaliblesid. Seega on sarapuupähkleist abi ka ülekaalulisuse vastu võitlemisel.

Kasutamine
Sarapuupähkleid võib süüa kiire einena, kuid neid kasutatakse sageli ka toitude ja küpsetiste
valmistamisel. Maitsesta nendega toorsalateid, müslit või hoopis mõnd ahjurooga. Lisa neid
kookidele, tortidele, halvaa, šokolaadi või kommide valmistamisel.

Võimalikud kõrvaltoimed
Varasemate allergiliste reaktsioonide korral (sügelus, nahapunetus, kõriturse, hingamisraskused) mistahes pähklitele, võiks sarapuupähklite söömisel olla ettevaatlik ja eelnevalt arstiga nõu pidada.
Sagedamini on allergilised sarapuupähklitele need, kel on tuvastatud allergia maapähklile, brasiilia ja makadaamia pähklitele, samuti puju-või kase õietolmuallergia.

Kasutatud allikad:
webmd.com
herbazest.com
wikipedia.org

Suveroheline nisuoras pakatab vitamiinidest

08.01.2019
Suveroheline nisuoras pakatab vitamiinidest
Nisuoras (ld k Triticum Aestivum) on noored nisuvõrsed ja need on gluteenivabad. Kuivatatud võrsetest tehtud pulber on tõeline tervisepomm nii inimestele kui ka loomadele. Meie e-poest leiad nisuorase pulbrit kolmes suuruses pakendis. 
 
Toote kirjeldus: Roheline pulber, millel on suveroheline värv, uskumatult palju kasulikke omadusi, kuid mida kasutatakse endiselt suhteliselt vähe.
 
Kasutamine: Sõltumata sellest, millised on tervisenäitajad praegu, võib päevase nisuorase pulbriga täiendatud smuuti päevamenüüsse ikkagi lisada. Vees hästi lahustuv pulber on heaks asenduseks neile, kel endal pole võimalik nisuorast kasvatada.
Korraga soovitav kogus on 10-15g, ehk lisa mõned teelusikatäied pulbrit vee, smuuti või kastme sisse. Katseta nisuorase pulbrit ka salati-või dipikastme lisandina.
Nii uskumatu kui see ka pole, sobib nisuorase pulber isegi koogi, jäätise, küpsiste, muffinite ja leiva sisse. Katseta maitset näiteks koos kakao, porgandi, kookose, laimi või vaniljega. 
 
Kasulikud omadused:  Nisuorase pulber on tõeline toitainetepomm, mis sisaldab rohkem kui 90 mineraali ja suurel hulgal teisi organismile vajalikke toitaineid, sh näiteks kasvu soodustavaid aminohappeid arginiini, proliini, seriini, türosiini ja tsüstiini, lisaks on nisuorasejahus suurel hulgal A-, K- ja E-vitamiini. Ka sisaldab jahu C-vitamiini, koliini, tiamiini, riboflaviini, püridoksiini, niatsiini, pantoteenhapet, biotiini, lükopeeni, beetakaroteeni, luteiini ja foolhapet. Nisuorase pulber sisaldab rohkesti klorofülli, millel on ka teadaolevalt mitmesuguseid tervistavaid mõjusid aidates keha puhastada
mitmesugustest mürkidest. Pulber on rikas toitainete poolest ja selles sisalduvad kiudained soodustavad seedimist ning parandavad toitainete imendumist peensooles, takistades aneemia teket ja tõstes energia taset. Sobib organismi aluselise-happelise tasakaalu parandamiseks.
Nisuoras aitab kaasa ka valgete vereliblede moodustumisele ja tugevdab seega meie vastupanuvõimet.
Nisuorast on ammustest aegadest peale kasutatud aneemia korral, tal on anti-kantserogeene toime, vähendab sisemisi põletikke ja nakkusi.
Kiirendab haavade paranemist, eemaldab halva hingeõhu ja puhastab hingamisteid.
Mõningate uuringute järgi sisaldub nisuorases enam kui 100 elementi, mida inimkeha vajab. Olulisim neist on klorofüll, mis annab ka nisuorasele tema rohelise värvi.
Lisaks on selles aminohappeid, seedekulgla tööks vajalikke ensüüme, samuti vitamiine ja mineraale
nagu raud, magneesium, kaltsium, A, C ja E vitamiinid ning seleeni.
Nisuorase pulbrit tarvitades paranenud ainevahetus, soolestiku mikrofloora on tasakaalustunud, paranenud on verenäitajad, suurenenud viljakus ning hormonaalne kõikumine väiksem.
Samuti on täheldatud haavade paremat kinni kasvamist, maksa seisukorra paranemist, paremat une kvaliteeti ja lihtsamat uinumist, nahahaiguste nagu psoriaas ja ekseem leevenemist ning nägemise paranemist sh öösiti.
 
Võimalikud kõrvaltoimed:
Kuigi nisuorase kasulikud toimed on üldteada, ei saa päris kindlalt välistada veel võimalikke allergiaid või ülitundlikkusreaktsioone. Nisuoras ise ei pruugi olla allergeen, küll aga võib ta vallandada organismis mõne asja vastu ülitundlikkusreaktsiooni.
Kui vahetult pärast nisuorase pulbri tarvitamist peaks tekkima allergiline reaktsioon nagu ebamugavustunne soolestikus, pearinglus, peavalu, palavik või neelamistakistus, tuleks nisuorase tarvitamisest loobuda ning esimesel võimalusel arsti juurde pöörduda.
Allergiline reaktsioon võib olla sagedasem neil, kel on ka mõne teise sarnase taime vastu allergia.
 
Kasutatud allikad:
webmd.com
draxe.com

Pistaatsia pähklit hoia külmikus

08.01.2019
Pistaatsia pähklit hoia külmikus

Pistaatsia pähklit ld k (Pistacia vera) mainib juba Vana Testament.
Pistaatsia puu päritolupiirkonnaks on Aasia ja Lähis-Ida, kus seda peetakse delikatessiks.
Arheoloogilised väljakaevamised on tõestanud, et puu ja selle viljad olid tuntud juba 6000 aastat e.Kr.

Toote kirjeldus: Kõrgekvaliteedilise pistaatsiapähkli tunneb ära rohekas-kollasest värvusest, millel on sekka lillat. Pistaatsia pähkleid tuleks säilitada päikesevalguse eest kaitstult, kuivas ning jahedas. Hästi sobib tavaline külmkapp.

Kasutamine: Asenda igapäevased vahepalad pistaatsia pähkliga. Pistaatsiaid võid süüa eraldi, aga neid võib panna ka toidu sisse. On see siis tervislik salat, kodune müslibatoon, jahvatatuna smuutides, kana-või liharoogades või isegi kala garneeringuna.

Kasulikud omadused: Pistaatsiapähklites olevad rasvad on 90 protsendi ulatuses nn head rasvad, mis tähendab, et need on tervele organismile kasulikud. Vitamiin B6 aitab hoida energiataset, nahka ilusana ning silmi tervena, kasulik on see ka ainevahetusele. Lisaks on pistaatsiapähkleis kaaliumi, vaske, magneesiumi ja rauda. Neis pole grammigi transrasvu ega kolesterooli. Pistaatsiapähklites puudub looduslik sool, mis on olemas näiteks sarapuupähklites ja pekaanipähklites. Seega võivad neid tarvitada ka kõrge vererõhuga kimpus olijad, kes peavad igapäevast soola tarbimist kontrollima.

Pistaatsiapähklitel on palju kasulikke omadusi, vitamiinide ja mikroelementide ridu täiendavad süsivesikud, proteiinid, kiudained, fosfor, tiamiinid, mangaan, tsink, foolhapped, A, C , E ja K vitamiinid.
Teaduslike uuringutega on tõestatud pistaatsia pähklite positiivne mõju kolesterooli alandamisel ja südame tervise tugevdamisel, kaalu langetamisel ja kontrolli all hoidmisel, silmade tervisel (kae vähendamine, east tingitud haigused), samuti on neist abi olnud diabeetikutel ning potentsiprobleemiga meestel. Kuna pistaatsiapähkleis on arvestatav kogus vaske, siis see aitab organismil toidust rauda omandada ja võitleb sellega aneemia vastu.

30 grammis on piisav kogus kiudaineid, et seedekulga töötaks optimaalselt. Afrodisiaakumina tarvitamiseks vajaksid mehed umbes 100 grammi pistaatsiapähkleid päevas. Kolme nädala jooksul on uuringute tulemuste põhjal erektsiooniprobleemid poole võrra vähenenud. Uuringu tulemusi kinnitasid ka ultraheliga tehtud vaatlused.

Võimalikud kõrvaltoimed: Kui on varasemalt esinenud allergilisi reaktsioone ükskõik, millise pähkli tarvitamise järel, tasub enne pistaatsiapähkli söömist konsulteerida tervishoiutöötajaga, et välistada allergia.

Kui pistaatsiapähkli söömise järel peaks mõni allergiline reaktsioon (sügelus, naha paistetus, punetus, hingamis-või neelamistakistus) tekkima, tuleks viivitamatult arsti poole pöörduda.

Kuigi mõõdukas koguses pistaatsiapähklite söömine aitab kaalu langetada, ei ole tegemist madala kalorsusega toiduga, mistõttu nende liigtarvitamine võib kaasa tuua hoopis kaalutõusu.
Liigtarvitamisest või organismile sobimatusest võivad märku anda ka tarvitamise järgselt tekkinud gaasid kõhus, kõhulahtisus, kõhukinnisus ning kõhuvalu.

Allikad draxe.com
www.organicfacts.net
wikipedia.org

 

 

Mikrovetikas klorella pidi maailma päästma näljahädast

07.01.2019
Mikrovetikas klorella pidi maailma päästma näljahädast

Klorellat leiad meie e-poest nii tablettide kui ka pulbrina. 

Klorella (ld k Chlorella pyrenoidosa) on magevee rohevetikas ja seda kasvab kõikjal maailmas. Liiginimi pyrenoidosa osutab pürenoidi sisaldusele. Nimi Chlorella on tulnud kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendab rohelist ja ladinakeelsest järelliitest ella, mis tähendab väikest.

Avastatud hiljuti, aga palju uuritud

Kuigi teadusmaailm avastas selle mikrovetika alles 19. sajandil, on see üherakuline rohevetikas väidetavalt üks enim uuritud vetikaid. Tegemist on sama vetikaga, mis muudab akvaariumis vee roheliseks ja häguseks. 

Kerakujuline kulleseta ainurakse läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Fotosüsteesi abil paljuneb klorella väga kiiresti, vajades selleks vaid süsinikdioksiidi, vett, päikesevalgust ja väheses koguses mineraale. Soodsate tingimuste korral võib üks klorella organism anda ööpäevas enam kui paarsada järglast. Klorella fotosünteesi on uurinud ka Saksa biokeemik Otto Heinrich Warburg, kes pälvis 1931. aastal Nobeli meditsiinipreemia. 1961. aastal pälvis aga Nobeli keemiapreemia Melvin Calvin, kes uuris süsinikdioksiini omastamist taimedel, kasutades selleks klorellat.

1940-50ndail nähti klorellas uut ja lootustandvat vahendit võitlemaks näljahädaga maailmas. Kasvav rahvaarv ning põllumajanduseks sobiva maa nappimine tekitasid ohu, et inimesed ei suuda toota piisavas koguses toitu. Kuna liha oli väga kallis ja selle tootmine kulukas, tekkis oht ka proteiinide puudusele inimtoidus. Alternatiivseid lahendusi otsivad ülikoolid uurisid ka klorellat ja kuigi selle populaarsus on praegu väiksem kui 1940ndail, on see siiski "supertoidu" nimekirjas. 

Kuigi klorella kasvatamisel lähtuti uuenduslikest võtetest, selgus pärast kümmekond aastat kestnud katsetusi, et otsese päikesevalguse käes kasvanud klorella omastas sellest vaid 2,5 protsenti. Seega on päriselt kasulike omadustega ehk maheda klorella tootmiskulud kõrged.  

Kasutamine

Selleks, et inimorganism suudaks kõiki neid väärtuslikke aineid omastada ja klorellat seedida, peab olema vetikaraku sein purustatud.

Klorella maitse võib algul olla harjumatu. Seetõttu kasutatakse seda toidulisandit sageli segatuna puu- või juurviljamahladesse, smuutidesse, tervisekokteilidesse, salatikastmetesse, köögivilja-, riisi- ning kaunviljatoitudesse. Kuumutamine vähendab klorella väärtust tunduvalt, seetõttu tuleks vältida kuumutamist, ning lisada see toidule vahetult enne serveerimist.
Klorellat kasutatakse sageli koos teiste looduslike „rohetoitudega“ nagu spirulina, nisu-ja odraorasega ning mõnikord ka merevetikatega.
Nahapõletike korral tuleks klorellat kanda otse nahale, samuti „kiiritusravi“ põhjustatud nahaärrituse korral.

Kasulikud omadused

Klorellat on kasutatud meditsiiniliselt organismis keemiliste protsesside käivitajana, näiteks dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühendite eemaldamiseks organismist. USAs ja Kanadas on klorella müügil tervisetootena, Jaapanis toidulisandina. Eriti populaarne ongi klorella Aasias.

Rohked teadusuuringud on kindlaks teinud, et klorella sisaldab märkimisväärses koguses inimorganismile väärtuslikke aineid. Näiteks kaheksatteist aminohapet, sealhulgas neid, mida täiskasvanud inimese organism ei suuda ise sünteesida. Lisaks mineraalid, vitamiinid, rasv-ja aminohapped ning kehale vajalikku klorofülli. Paljud usuvad, et klorella asendab toitu ja katab energiavajaduse just oma fotosünteesi tõhususele, mis teoorias ulatub kaheksa protsendini. Oma tõhususe poolest on see võrreldav näiteks suhkrurooga. Toiduallikana on klorella ahvatlev oma kõrge proteiini ja toiteväärtuse poolest. Kuivatatuna sisaldab see 45 protsenti proteiini, 20 protsenti rasva, 20 protsenti süsivesikuid, 5 protsenti kiudaineid ning 10 protsenti mineraale ja vitamiine. Praegu kasvatatakse klorellat massiliselt suurtes tiikides. Vitamiinidest on klorellas B, C ja E grupi vitamiine, kaltsiumi, rauda, samuti foolhapet, beetakaroteeni ja lüsiini.

Klorella kasutuse algstaadiumis nähti temas odavat proteiini asendajat. Praegu rõhutatakse sageli hoopis teisi tervisemõjusid nagu kehakaalu kontrolli all hoidmine, vähiennetus ja immuunsüsteemi toetav mõju.

Meditsiiniline kasutamine

Senised uuringud klorella kasulikkusest meditsiinilisel maastikul on kõik loomsed, valdavalt hiirtel läbi viidud. Klorella pyrenodoisa liiki on kasutatud ka traditsioonilises hiina meditsiinis.

Uuringud klorella mõjust vähiravis ja ennetuses on vastukäivad. Ameerika Vähiühingu teatel „pole teaduslikud uuringud tõestanud klorella tõhusust vähi ennetuses või ravis ega teiste haiguste ravis“. Samas on osa teadusuuringuid toonud esile polüsahhariidide sisalduse klorellas, millel on omakorda positiivne mõju interferooni tootmisele, mis pärsib vähirakkude kasvu. Nii radiatsiooni- kui ka kemoteraapia puhul usutakse, et klorella mõju seisneb immuunsüsteemi tugevdamises, mis aitab ravimi kõrvalmõjusid kergemini taluda. Tõendeid klorella vähki peatavast ning teisi haigusi ravivast mõjust pole siiski leitud või vajavad need täiendavaid uuringuid.

Arvatakse, et klorella parandab ainevahetust, aitab kaasa aju ja maksa tegevusele ning kudede uuenemisele. Leitud on ka klorella positiivset mõju põletike ja sooltevaevuste leevendamisel. Mõnel juhul on soovitatud klorellat kasutada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve puhul, kuna sel usutakse olevat närvikudesid taastav toime.
Teatatud on klorella positiivsest mõjust ka kõrgvererõhutõve ja kroonilise jämesoolepõletiku korral.

Üks väga vähese (35 osalejat) valimiga uuring leidis, et klorella tarvitamisel on positiivne mõju rinnapiimast mürkainete eemaldamisel. Ka vähendavat klorella vananemisega kaasnevaid nähte, sest kaitseb organismi mürgiste metallide nagu plii ja elavhõbe.
Klorella võib soodustada ka „heade“ bakterite kasvamist seedetraktis parandades sel moel seedimist ja leevendades põletikke, ka Chroni tõbe ja jämesoolevaevusi.
Mõned inimesed kasutavad klorellat stressiga seonduvate seedehäirete sh kõhukinnisuse ennetamisel, samuti halva hingeõhu korral, kolesterooli vähendamiseks, energiataseme tõstmiseks, menstruatsioonivaevuste ja astmahoogude leevendamisel ning magneesiumi allikana vaimse tervise säilitamiseks. Ka fibromüalgia puhul on soovitatud kasutada klorellat. Sel juhul peaks klorella tarvitamine kestma vähemalt kaks kuud.
Jaapani traditsioonilises meditsiinis on klorella leidnud kasutust kaksteistsõrmiksoole ja maohaavanditega kaasnevate vaevuste leevendamisel, samuti kõrgvererõhutõve, diabeedi, liiga madala veresuhkru, astma ja kõhukinnisuse ravis. Hiljem on lisandunud neile ka kõrge kolesteroolitaseme alandamine, viirustesse haigestumise ennetamine ja vähiravi lisapreparaat. Oma fotosünteesi omaduste poolest on klorella hinnatud just „kiiritusravi“ puhul, sest arvatakse, et see kaitseb keha ultravioletse radiatsiooni eest.

OLE ETTEVAATLIK!

Kui otsustad mõne teise edasimüüja kasuks, kontrolli, kas tegemist on mahe tootega. Klorella puhul on ääretult oluline, et toode on kogutud puhtast kasvukeskkonnast ega sisaldaks soovimatuid lisandeid. Samuti on oluline, et klorellasaaduste valmistamisel ei oleks vetikaid kuumutatud ega kasutatud kemikaale.
Nii on uuringud välja toonud, et sõltuvalt eelnevast võib proteiinisisaldus kuivatatud klorellas ulatuda 7-88 protsendini ja süsivesikute hulk 6-38 protsendini ning rasvhapete sisaldus 7-75 protsendini.

Klorella ohutus

Klorella kasutamine lühiajaliselt (kuni 2 kuud) on tõenäoliselt ohutu. Kõige tavalisemad kõrvalnähud on kõhulahtisus, pearinglus, kõhugaasid, väljaheite rohelisus, kõhukrambid. Kõrvalnähud on sagedased esimese kasutamisnädala jooksul.

Klorella on põhjustanud tõsiseid allergilisi reaktsioone sh astmahoog ning teised eluohtlikud hingamisraskused. Ka võib klorella põhjustada naha muutumist ülitundlikuks päikesevalguse suhtes. Kindlasti tuleb sel ajal nahka kaitsta otsese päikesevalguse eest. Klorella tarvitamise ohutuse kohta raseduse ja rinnaga toitmise ajal pole piisavalt uuringuid. Klorella võib sisaldada joodi, mistõttu võib see põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on joodi suhtes tundlikud.

Vastunäidustused!
Nõrga immuunsüsteemi (immuunsuspuudulikkuse) puhul on oht, et klorella võib põhjustada „pahade“ bakterite vohamist. Sellise terviseprobleemi korral on parem klorella kasutamist vältida.Autoimmuunsete haiguste puhul nagu multiskleroos, luupus, reumatoidartriit ja teised sarnased on oht, et klorella muudab immuunsüsteemi aktiivsemaks, mis võimendab ka haiguste sümptome. Seega võiks autoimmuunsete haiguste korral klorella tarvitamist vältida. Kuna klorella vähendab immuunsüsteemi pärssivate ravimite mõju, ei tohiks neid ravimeid ja klorellat koos tarvitada.

Allikad: wikipedia.org; webmd.com, herbwisdom.com, Maaleht

Väike jõujaam makadaamia

02.01.2019
Väike jõujaam makadaamia

Makadaamia pähkli tuumad on peidetud rohelise koore sisse, mis puruneb ise pärast pähkli valmimist. Austraalia päritolu pähklipuud kasvab suhteliselt palju ka Havai saartel ning isegi USA mandril. Makadaamia liike on palju ja vaid kaks neist on söödavate viljadega: macadamia integrifolia ja macadamia tetraphylla.

Toote kirjeldus
Makadaamia pähkli vili on valge ja kergelt kreemise maitsega, millest kaks kolmandikku kuni kolmveerand on rasvu ja 6-8 protsenti suhkruid.

Kasulikud omadused

Makadaamia pähklid on nagu omaette pisikesed jõujaamad, sest neis on A-vitamiini, rauda, B-
vitamiine, mangaani ja foolhappeid, proteiini, tervislikke rasvu ja antioksüdante.
Neis sisalduvad rasvad hoiavad arterite tervist, küllastumata rasvhapped kontrollivad kolesterooli taset ning rasva protsenti alakehas.Makadaamia pähklitel on täheldatud isusid kontrolliv toime, mis kindlasti aitab omakorda kaasa tervisliku kehakaalu saavutamisele või hoidmisele. Täiskõhu tunne säilib pikemalt, samal ajal väljutab ainevahetus jääkaineid. Kuna pähklites on palju vaske, aitab see organismil rauda omastada ning väsimus ei pääse kiusama.

Flavanoidid aitavad aga keharakkudel vastu pidada väliskeskkonna mõjuritele, fosfor, mangaan ning magneesium on aga vajalikud ka luustiku tugevana hoidmisele, aidates ühtlasi imenduda teistel mikroelementidel. Pärimusmeditsiinis kasutatakse makadaamia pähkleid ka ajutegevuse soodustamiseks, krooniliste põletike ning artriidi sümptomite vähendamiseks.

Kasutamine
Kolesterooli taseme alandamiseks soovitatakse tarvitada 40-90 grammi ehk 17-37 pähklit päevas. Röstituna või ilma on makadaamia pähklid tervislik vahepala, kuid jahvatatuna võib neid lisada nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse, smuutidesse, pudrule või müslidesse.
Võimalikud kõrvaltoimed
Kuigi makadaamia pähklid on maitsvad ja tervislikud, tuleb ettevaatlik olla kogustega. Nende suure fosfori sisalduse tõttu peaksid ettevaatlikumad olema need, kel on neerudega probleeme.
Kel on varem olnud ükskõik millistele pähklitele allergilisi reaktsioone (nahalööve, kõriturse,
hingamistakistus vms), peaksid enne makadaamia pähklite tarvitamist nõu pidama arstiga.
Raseduse ja rinnaga toitmise ajal peaks kogused olema samuti vähesed või mõõdukad.
Allikad
draxe.com
webmd.com

Agaavisiirupit kulub teadlikul tarvitajal vähe

19.12.2018
Agaavisiirupit kulub teadlikul tarvitajal vähe

 

Mehhikos jt Ladina-Ameerika riikides on agaavisiirupit kasutatud sajandeid, võib-olla isegi üle tuhande aasta, kuid Lääne-Euroopas on tegemist tõelise hitt-tootega. Agaave on enam kui 200 liiki ja seda kasvatakse üle maailma. Erineb ka liikide kasutusotstarve: need võivad olla pinnakattetaimed, aga ka rahvameditsiini kasutust leidvad taimed. Siirupi tootmiseks kasutatakse peamiselt: Agave tequilana (sinine agaav), Agave salmiana, Green, Grey, Thorny, ja Rainbow alaliigid. Sinise agaavi nimi tuleb sellest, et lehti katab sinkjas vaha.

 

Suurimad agaaviistandused on Põhja-Ameerika edelaosas ulatudes Lõuna-Ameerikasse välja. Enamus agaavisiirupist on tehtud nn sinisest agaavist, samast taimest valmistatakse ka tekiilat. Agaavisiirupi kodumaal Mehhikos usuti sel olevat ravivad omadused ning taime mahla keedeti, et saada magusat „agaavimett“.

Maitseomadused
Agaavisiirupit võib oma koostiselt võrrelda vahtrasiirupi või meega, sest need sisaldavad looduslikke suhkruid. Võrreldes meega on agaavisiirupi maitse neutraalsem ning sel puudub igasugune järelmaitse.
Kõikvõimalikud „rikastatud“ siirupid võivad aga tähendada seda, et selle koostisest on fruktoos isegi kuni 95%. Näiteks USAs on toidu ja (karastus)jookide maitsestamisel sageli kasutusel maisisiirup, mille puhul on teada, et kasutatakse ka GMO maisi. Mahe agaavisiirup on GMO vaba.

Mahe vs mittemahe siirup
Standardid mahe-agaavisiirupile on kõrged ning rahvusvaheliseks turustamiseks läheb neid vaja kümmekond.
Peamine erinevus maheda ja mittemaheda vahel on tootjagarantii, et agaavide kasvatamisel pole kasutatud keemilisi taimekaitsevahendeid ning tootmises kunstlikke kemikaale. Ja ei mingeid geneetiliselt muundatud organisme.
Maheistandused on väga väikesed, sest suurtes istandustes on peaaegu võimatu ilma kunstkemikaale kasutamata ära hoida niiskuses ja kuumuses hästi levivaid taimehaigusi ning putukakahjustusi.

Agave tequilana
Nn sinise agaavi süsivesikud või „suhkrud“ saavutavad oma tipu 5-7 aasta vanustel taimedel. Seda sorti kasvatatakse ainult kesk-Mehhiko sertifitseeritud istandustes, peamiselt Jaliscos. Sinise agaavi süsivesikud on taime südamikus, mis oma välimuselt pärast lehtede eemaldamist meenutab ananassi. Mahepõldudel korjatakse saak käsitsi, kasutades selleks lihtsat terariista, lehed jäetakse põllule, et pinnast väetada ning vähendada erosiooni. Kogenud põllumees suudab ca 50 kilose südamiku puhastada vähem kui 5 minutiga.
Maheda ja mittemaheda agaavisiirupi töötlemisprotsess algab küll sarnaselt, kuid mahetoodangu töötlemisprotsess oluliselt lühem ning ka lisaainetevabam.
Südamikud viiakse veskisse purustamiseks või pressimiseks, sõltuvalt tootjast. Ka purustamise-pressimise käigus tekkinud viljaliha jäägid viiakse taas põldudele, väetiseks. Veskis kogutakse purustamise käigus südamikest mahl, milles on palju süsivesikuid ja inuliini. Inuliin on raskesti seeditav taimne kiudaine, mis muutub inimesele seeditavaks näiteks glükoosi ja fruktoosina.
Üks võimalikest töötlustest mahetoodangul on näiteks termiline hüdrolüüs, kus agaavimahla mõjutatakse erinevate temperatuuridega: näiteks kuumutatakse kiiresti 72 temperatuurini ja siis jahutatakse. See, et heleda agaavisiirupi kuumutamistemperatuur on sama, mis piima pastöriseerimine, on kokkusattumus, ja eesmärk ei ole mahla pastöriseerida, vaid muuta inuliin fruktoosiks jt glükoosiks. Mahesiirupi tootmisel võidakse kasutada ka looduslikke ensüüme.
Toorsiirupi puhul toimub nn kuumutamine palju madalamal temperatuuril - 37 kraadini ning pikemaajaliselt.
Seejärel kurnatakse mahl, et eemaldada liigsed taimeosakesed. Agaavinektari värv sõltub, kui mitu korda mahla kurnatakse. Toorsiirupit kurnatakse väga vähe, mis tähendab, et säilib sellele iseloomulik merevaiguvärv ja ka tugevam maitse. Pärast iga kurnamist kuumutatakse seda madalal tulel, mille käigus mahl pakseneb. Tume värvus säilib agaavisiirupil, mida pole filtreeritud, seega on selles ka suurem konsentratsioon agaavitaimes leiduvaid mineraale.
Kurnatud siirup pannakse anumatesse, mida jahutatakse külma veega.

Agave salmiana
Mehhiko keskosas on veel piisavalt nn metsikuid alasid, kus see agaaviliik kasvab. Täiskasvanutel agaavitaimedel areneb lillevars, mida eemaldades avaneb kausikujuline süvis, kuhu kogunebki nn mesivesi. Taim toodab seda vedelikku 6-8 kuud ja seda korjatakse iga päev, kogus on umbes 8 liitrit taimelt. Kohe pärast korjet viiakse see tootmisse, kus lisatakse mahedat, taimset ja teraviljavaba ensüümi, mis muudab suhkrumolekulid lihtsamateks nn puuviljasuhkruteks nagu fruktoos ja glükoos. Liigne vesi eemaldatakse.
Enne siirupi pakendamist läbivad kõik partiid laboritestid. Nendes selgub ka fruktoosi-ja glükoosi protsent. Näiteks meie tumedal agaavisiirupil ulatub fruktoosisisaldus 75 ja glükoosisisaldus 26 protsendini, väheses koguses on ka inuliini ja mannitooli.

Kasutamine toidus
Peab meeles pidama, et agaavisiirup on umbes 1,5 korda suhkrust magusam, mistõttu kehtib lusikareegel, et 1 spl agaavisiirupit=3 spl rafineeritud suhkrut.
Heledal agaavisiirupil on mahe, peaagu neutraalne maitse, mistõttu eelistatakse seda hõrkude toitude ja jookide magustamisel. Heledam siirup sobib nt kohvi, tee, puuviljajookide, küpsetiste, puuviljade, smuutid, salatite, mooside ja tarretiste maitsestamiseks, samuti jäätisele, jogurtile, valmistoitudele, mille maitseomadusi te ei soovi muuta/täiendada.
Merevaigukarva siirupil on keskmise tugevusega karamelline maitse, mistõttu sobib see ka tugevamate maitsetega toitude täiendamiseks. Sellega saad lisada maitsenüansi lisamiseks teele, külmadele ja kuumadele teraviljaroogadele, pannkookidele, vahvlitele, proteiinijookidele, küpestatud roogadele, kastmetele.
Tume agaavisiirup omab tugevat karamellist maitset, mis kumab läbi ka toitudest, olgu see siis magustoit, liha, kala või linnuliharoad, spagetid, kastmed liha grillimiseks või marineerimiseks.
Nii merevaigukarva kui ka tumedat siirupit kasutatkse „otse pudelist“ meetodil pannkookidel, vahvlitel või röstitud saial/leival.

Kasutamine diabeedi korral
Mõningate teooriate kohaselt on agaavisiirup diabeetikutele parem magustaja kui suhkur. Tõepoolest, selle fruktoosi sisaldus on suur ning glükeemiline indeks madal (meie toodetel 31), mistõttu tundub, et rafineeritud suhkruga võrreldes on agaavisiirup parem variant. Teadusuuringuid, mis seda oletust tõestaksid, on alles vähe ja osa neistki on tehtud laboris loomadel, mitte inimestel.
Näiteks üks üks hiirtel läbi viidud katse näitas, et ainevahetuslikud muudatused ilmnesid 34 päeva pärast. Hiired, kes said suhkru asemel agaavinektarit, võtsid vähem juurde ja nende veresuhkru ja insuliini näit oli madalam.
Kui on soov kaalu langetada või diagnoositud diabeet, mida siis kasutada, kas mett, suhkrut, aggavi-või vahtrasiirupit? Küsimus pole siinkohal niivõrd tervislikus aspektis kuivõrd maitse-eelistustes. Ka agaavisiirupit tuleb kasutada mõõdukalt, mitte nii palju kui süda lustib. Supilusikatäis agaavisiirupit sisaldab umbes 60 kalorit, sama kogus suhkrut sisaldab keskmiselt 40 kalorit. Seega, et kaloreid vähendada, peaks agaavisiirupit kasutama oluliselt vähem kui tavalist suhkrut. Samas – kuna siirup on magusam, peaks koguse vähendamine olema igati võimalik.
Soovitav päevane suhkrukogus ei tohiks ka tervetel naistel ületada 6 ja meestel 9 teelusikatäit päevas. See on koos kõikide teiste toidus olevate suhkrutega, mille kohta leiad infot etikettidelt.
Soovitame, et diabeetikud, lapseootel naised ja ainevahetushäiretega inimesed peaksid nõu arstiga, kas võivad toodet tarvitada ning millistes kogustes.

Võimalikud kõrvaltoimed
Kuna meile on oluline tarbijate teadlikkus, rõhutame, et vaatamata agaavisiirupi madalale glükeemilisele indeksile, jääb fruktoos fruktoosiks, mis seedimise käigus muutub inimorganismis energiaks (rasvaks) ning salvestatakse. Seega on esmatähtis jälgida sellegi magusaine puhul koguseid ning arvestades kalorite arvu, võiks need olla vähemalt poolteist korda väiksemad kui rafineeritud suhkru puhul.
Põhjuseks asjaolu, et organism ei erista, kuskohast fruktoos või glükoos tuleb: puuvili, agaav või mõni muu siirup, ja kui seda süüa liiga palju, on kasu asemel sündinud kahju.
Agaavisiirupit ei tohiks kasutada inimesed, kellel on fruktoositalumatus. Fruktoosiga liialdamine mõjub organismile kahjulikult, eelkõige on ohus ainevahetus sh neerud.
USA Diabeediühingu soovituste kohaselt peaks agaavisiirupi tarbimist jälgima samamoodi nagu valge ja pruuni suhkru, mee, vahtrasiirupi ja kõikide teiste magustajate kasutamist.

Allikad: webmd.com, healthline.com, wikipedia.org, wholeandnatural.com, naturelwest.eu, wholesomefoods.com

Toitumisalane teave
100 grammis tumedas agaavinektaris on ca 304 kalorit (supilusikatäies 78), süsivesikuid on 76 grammi ja neist kõik on suhkrud. Keskmine fruktoosi sisaldus meil müügil olevas tootes on 70,5- 74,5 protsenti, ülejäänud osa suhkrutest on glükoos.
Agaavisiirupis leidub mõõdukalt B-ja C-vitamiini
B1 vitamiin 0.12 mg ehk 10% NRV
B2 vitamiin 0.16 mg ehk 13% NRV
B6 Vitamiin 0.234 mg ehk 12% NRV
C Vitamiin 17.0 mg ehk 28 % NRV
Vitamiin K 22.5 mcg 28 % NRV


Kookos, kas kahjulik või hoopis kasulik?

18.12.2018
Kookos, kas kahjulik või hoopis kasulik?

E-poest leiad laia valiku kookostooteid: õli, helbed, jahu, laastud ning ka nahahoolduseks vajalikku.

Kuigi kookose (ld k Cocos nucifera) tihke kesta purustamine on otsekui omaette pähkel, on tulemus proovimist väärt.

Lääne-Euroopas on kookos toidulaual võrdlemisi haruldane ning seda tarvitavad terviseteadlikud inimesed. Kolmandikus maailmast on tegemist aga juba põlvkondade vältel väga igapäevase toiduainega. Näiteks Vaikse ookeani lõuna-ja lääneosas elavate saarerahvaste seas on kookospähkli kasulikud omadused olnud tuntud tuhandeid aastaid ja seal saadakse paiguti kuni 60 protsenti päevasest kaloraažist kookosest. Samal ajal on mujal maailmas ülekaalulisus üha kasvav probleem. Lisaks kalorite hulgale on oluline ka nende allikas, sest erinevad toidud mõjutavad meie kehas toimivaid hormoone.

Värske kookospähkel võib olla noor või küps. Noorel kookospähklil on roheline koor ja valge kest, mis ilmneb nähtavale koore eemaldamisel. Need on tavaliselt Aasia päritolu kookospähklid. Kui kest on pruunikam, on tegemist küpsema kookospähkliga. Noored kookospähklid sisaldavad rohkem vett (tuntud ka kui kookospiim) ning pehmet geeljat viljaliha, samas kui küpsematel on viljaliha tihkem ning selles on vähem vett.

Tervisele kasulikke omadusi on noores pähklis rohkem, sest neis olev vesi on rikkalik elektrolüütide allikas. Need on aga vajalikud, et keha omastaks hästi vedelikku, et närvid ja lihased saaksid korralikult toimida. Seega oleks pärast rasket treeningut või füüsilist tööd palju kasulikum juua noore kookospähkli vett, mitte spordijooki.

Omadused: Kookos on üks vähestest toiduainetest, mille kohta võib tõesti öelda, et see on supertoit. Selle tarvitamist soovitavad toitumisnõustajad neile, kes soovivad kaalu alandada ning kasutavad looduskosmeetika tootjad, et inimese nahka kahjulike keskkonnamõjude eest kaitsta. Kookospähklil on oma kindel koht Aasia ja Vaikse ookeani riikide, aga ka Islandi rahvameditsiinis. Seda on kasutatud tulemuslikult iivelduse, lööbe, palaviku, kõrvavalu, kurguvalu, bronhiidi, neerukivide, maohaavade, astma, süüfilise, vesitõve, hambavalu, kriimustuste ravimisel ja ka täidest lahti saamisel. Kasutusvaldkondi on veelgi, kuid see on kokkuvõtlik nimekiri.

Kookose viljaliha söömine on kindlasti hea täiendus toidulauale, sest vaid väikses tassitäies kookoslaastudes on inimese päevasest mangaani vajadusest 60 protsenti. Selles on ka märkimisväärne kogus vaske, seleeni, kaaliumi, rauda, samuti fosforit, tsinki ja magneesiumi. Kookosetooted on sobilikud ka diabeetikutele, sest need aeglustavad veresuhkru tõusu, väheneb koormus kõhunäärmele ning ka teised diabeedile omased faktorid. Kui näiteks mee glükeemiline indeks on 55-83, suhkrul 65-100, siis kookospiimal ja viljaliha tükkidel vaid 35.

Kasutamine: Kookosõli saab kasutada nt praadimisel, sest ei kaota oma kasulikke omadusi ka kõrgel temperatuuril. Kookosjahu sobib küpsetamiseks-kasutamiseks kõikjal, kus soovite õhulist tulemust: muffinid, pannkoogid, plaadikook, kringel, miks mitte lisad veidi seda ka hommikusse omletti - laske fantaasia lendama. Toitude valmistamisel, mis vajavad kõrgemat kui 170 kraadist temperatuuri, kookosjahu oma madala suitsevuspunkti tõttu ei sobi.

Kookosõli

Kasulikud omadused ilmnevad ainult mahetoodetud kookosõlil ja -rasval, mis on rafineerimata. Kookosõlis on rasvhapped, millel on tõestatud tervislik toime. Kuigi kookosrasva ja -õli on kunagi ka maha tehtud, sest selles on küllastunud rasvu. Ligi 90 protsenti kookosrasva rasvhapetest on küllastunud. Uuemate uuringute kohaselt on tegemist aga peamiselt tervisele ohutute rasvadega.

Läbi on viidud palju uuringuid, milles on osalenud tuhandeid inimesi ning ühtki seost südamehaigustega pole leitud, sest kookosrasvas olevad rasvad ei meenuta millegagi neid rasvasid, mida inimene omastab lihalõigust või juustust. Kookosrasvas olevate rasvhapete toime on teine, ja neid töötleb ka organism teisel moel. Nii on pigem tegemist kolesterooli alandava toiduainega. Kookosrasva rasvhapped lähevad seedekulgast kohe maksa, kus neid kasutatakse kiire energia allikatena ehk ketoonidena, millel on terapeutiline toime ka ajutegevusele näiteks epilepsia ja Alzheimeri tõve korral. Kookosrasvas olevad triglütseriidid suurendavad aga kalorite põletamist. Mõne uuringu järgi piisab vaid 15-30 grammist, et kulutada ööpäevas 120 kalorit rohkem.

Samas vähendab kookosrasva tarvitamine söögiisu, mistõttu on ka vähem, mida kulutada. Üks uuring aga leidis, et piisab vaid, kuid toiduportsjoneis kasutada kaks teelusikatäit õli päevas, et 12 nädala jooksul väheneks kehamassiindeks ning kahaneks vöökoht olulisel määral ehk 8 sentimeetrit.

Kookosrasval on teada ka põletikubaktereid, viiruseid ning seenhaiguseid hävitav toime. Häid tulemusi on saadud nii stafülokokk-bakteri kui ka pärmseene vohamise kontrolli alla saamisel. Kookospiimas sisalduv loorberhape muundub inimkehas monolauriiniks, mida leidub ka rinnapiimas. Monolauriin aitab tugevdada beebi immuunsust, kinnitavad viimasel dekaadil läbi viidud sajad uuringud. Kookostoodetes puuduvad transrasvad, need on gluteenivabad ja hüpoallergilised.

Teaduslikku tõestust omab kookosõli toime ekseemide ravis. Selleks tuleks kaheksa nädala jooksul päevas kahel korral määrida nahale 10 ml kookose nn neitsiõli. Kookosõli kasutatakse ka kosmeetikas ning toidu valmistamisel. Mõningatel andmetel suudab kookosõli pidada kinni kuni viiendiku kahjulikust UV-kiirgusest.

Kookosjahu

Kookosjahu võivad julgelt lisada menüüsse need, kelle organism ei talu gluteeni või kes otsivad alternatiivi nisujahule. Kuna kookos pole teravili, on tegemist gluteenivaba tootega, milles on ka teraviljast vähem süsivesikuid, samas kiudaineid on isegi kuni kaks korda rohkem kui täistera nisujahus. Erinevus pruunist riisist valmistatud jahuga on veelgi suurem. Kookosjahu sobib kasutamiseks ka neile, kel on tuvastatud allergia pähklite vastu. Kookosjahu on tehtud kuivatatud kookose viljalihast ning 100 grammis võib sisalduda suisa 61 protsenti päevasest kiudainevajadusest. Kiudained aga teatavasti aitavad hoida seedimise korras.

Kookosjahu imab hästi vedelikku, mistõttu tuleks seda toidule lisada vähem. Nn rusikareegel on, et üks tassitäis teraviljajahu võrdub veerandi või 1/3 tassitäie kookosjahuga. Mune aga lisatakse kaks kuni kolm korda rohkem, sest muidu ei püsi tainas hästi koos ega ole tulemus õhuline.

Kookoslaastud ja -helbed

Meie e-poes müüdavad kookoslaastudele ega helvestele pole suhkruid lisatud. Laastudes on säilinud kookose viljalihale iseloomulikku niiskust rohkem, helbed on n-ö kuivemad, kuid mõlemad sobivad ideaalselt kasutamiseks magusates ja soolastes roogades, aga ka lihtsalt täiendusena toidukorrale: olgu see puder või maitsestamata jogurt, smuuti, kodujuust või värske salat. Ehk saab sellest aga sinu ahjuroa salajane koostisaine?

Proovi lisada neid jäätise- või marjakokteilile, aga kui oled suur kookosesõber – söö kasvõi otse pakist!

Valged laastud on kergelt krõmpsud ning mõnusalt karge maitsega. Kookoshelbed on peenemad, mistõttu sobivad hästi ka nt tortide kaunistamiseks.

Võimalikud kõrvaltoimed

Üldiselt peetakse kookostooteid ohutuks nii suukaudsel manustamisel kui ka nahale kandmisel.

Siiski peaks lapseootel naised ning rinnaga imetavad emad jälgima, et soovitavat päevast kogust ei ületataks, kuna kookostoodete ületarbimisega kaasneda võivaid riske pole veel põhjalikult uuritud.

Lastel ja ka beebidel on kookosõli nahale kandmine lühema perioodi vältel olnud ohutu.

ALLIKAD: WebMD.com, http://www.coconutresearchcenter.org, http://foodfacts.mercola.com, http://www.livestrong.com/, https://authoritynutrition.com/, https://draxe.com/

 

Iidse rahva järgi nime saanud mari

18.12.2018
Iidse rahva järgi nime saanud mari

Inka marjad ehk peruu füüsal
Physalis peruviana


See Andides kasvav ja peruu indiaanlaste seas oma kasulike omaduste poolest tuntud mari oli
vahepeal 500 aastat otsekui unustusehõlmas. Nüüdseks on see aga viie parima Peruu päritolu
toiduaine nimekirjas.Peruus kasvatatakse orgaanilist füüsalit ka Piura mägismaal, mis asub Peruu põhjaosas umbes 2200 meetri kõrgusel merepinnast. Aastas toimub kaks suurt korjet ning selle mahetootmisele vastavust jälgitakse hoolega.
Kuivatatud peruu füüsalid ehk inka marjad on juba iseenesest suurepärased. Pärast korjet viiakse need marjad Peruu pealinna Limasse, kus need läbivad kvaliteedi kontrolli ja murelisuurused marjad eemaldatakse paberisarnasest kestast. Seejärel marjad pestakse ja veendutakse nende puhtuses. Kuivatamine käib aeglaselt, umbes kümne tunni vältel alla 40kraadises kuumuses. Selle jooksul muutub mari rosinasuuruseks, seda on lihtne mäluda, aga säilib marjadele omane kuldne värvus ning värskendav hapukasmagus maitse. Poole kilo kuivatatud marjade saamiseks võib kuluda 2,5-3 kilo värskeid marju.

Kasutamine
Tegemist võib olla tervisliku ampsuga, aga sellega võid asendada rosinad oma müslis või
toortoidus. See sobib ka veganitele ning vegetaarlastele, samuti magustoitudesse või küpsetistesse.
Peruu füüsaleid kasutab ka šokolaaditööstus.

Kasulikud omadused

Peruu füüsalil on suur karoteenisisaldus, samuti on neis rohkelt antioksüdante ja bioflavanoide, mis toimivad põletikuvastaselt ning aitavad viiruste vastu võidelda. Samuti on marjad on head A ja C vitamiini allikad.

Ka diabeetikuid võivad julgesti neid marju süüa, kuna inka marjades sisalduv rohke pektiin
ühtlustab veresuhkru taset, reguleerides seedetrakti tööd ning alandades kolesterooli taset.
Samuti on inka marjadel uriini eritumist soodustav toime ning neist võib abi olla ka kõhukinnisuse korral. Inka marjad oma toidusedelisse lisanud inimesed saanud abi ka sooleparasiitide tõrjumisel, leevenenud on reuma ning dermatiidi sümptomid.

Võimalikud vastunäidustused
Üldiselt peetakse inka marjade tarvitamist ohutuks, kuid päevas enam kui 200 grammi marjade tarvitamine võib liigselt koormata neere ja maksa.

 

Aitäh, et lubasite aidata!

17.12.2018
Aitäh, et lubasite aidata!

Oleme ikka püüdnud meile südamelähedasi ettevõtmisi toetada - nii palju, kui see meile jõukohane on. Sellised kirjad nagu see Tallinna Tehnikakõrgkoolist saabunu, täidavad meie pisikese ettevõtte töötajate südamed tänutunde ja rõõmuga. 

TTK Jõuluhommik 2018 on selleks korraks edukalt selja taga ning soovin tänada Teid sponsorluse eest. Antud ürituse raames kogusime 2300 eurot, mille annetame ELDÜ-le (Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing). Teie sponsoreeritud goji marjad, banaanilaastud ja eriti šokolaadinööbid olid väga oodatud võit auhinnaloosis ning tekitas üllatusmomendi inimeste silmis, kui nad avastasid, et nii häid tooteid on võimalik loosist võita. Loodan, et soovite jätkata ka koostööd järgneval aastal. 

 

Aitäh Tallinna Tehnikakõrgkooli Jõuluhommiku korraldajatele, et meile mõtlesite ja meid kaasasite! 

Kas kaarob asendab šokolaadi?

12.12.2018
Kas kaarob asendab šokolaadi?

Meie e-poest leiad Peruu ja Vahemeremaade kaarobit. 


Jaanikauna (Ceratonia siliqua)vili näeb välja nagu tumepruun hernekaun, milles on seemned. Kreekas tunti jaanikauna kasulikke omadusi juba enam kui 4000 aastat tagasi. Iidsed Araabiamaade tsivilisatsioonid kasutasid kaarobit kalliskivide suuruse mõõtmiseks ning
arvatakse, et just sealt on tänapäeval tulnud kasutusele mõiste «karaat». Kaarobit kasvab mujalgi maailmas, nii Indias kui ka Austraalias.

Toote kirjeldus
Tegemist on pruunika, magusamaitselise toiduainega, mis sobib hästi suhkrunälja kustutamiseks. Kaarobis ehk jaanikaunas on paljud leidnud endale magusa alternatiivi šokolaadile.Süüakse mitte niivõrd seemneid, kui just kaunu, eriti nende lihakaid pruunikaid või valgeid vaheseinu.

Kasulikud omadused
19. sajandil müüsid Briti keemikud kaarobi kaunu lauljatele, sest leiti, et nende regulaarne tarvitamine aitab häälepaeltel pingele paremini vastu pidada, hääleulatust ning häälel selget kõla säilitada.
Igapäevasesse toidulauda jaanikauna lisanud inimesed on täheldanud ka kaalulangust ning seedeprobleemide nagu kõhulahtisus või kõhukinnisus vähenemist. Samas soodustab kaarob jääkainete väljutamist.
Selles on palju kiudaineid, antioksüdante, vähe suhkrut ja rasva, üldse mitte kofeiini ega gluteeni. Seega ei tõsta selle söömine ei vererõhku ega kolesterooli taset.
Jaanikauna kaltsiumi sisaldus on kaks korda nii suur kui kakaos ning selles puudub ka migreene vallandav oblikhape. Vitamiinidest on kaarobis A, B-2, B-3 ja B-6, mille eest on eriti tänulikud inimese silmad ja nahk. Mineraalidest märkimisväärselt vaske, kaltsiumi, mangaani, kaaliumit, magneesiumit, tsinki ja seleeni. Samuti on jaanikaunas pektiini ja
proteiini.

Kasutamine
Jaanikaun sobib hästi šokolaadimagustoitudesse, jäätisekokteilidesse, smuutidesse ja isegi küpsistesse. Ka kuumadele jookidele annab jaanikaun mõnusa šokolaadise maitse.
Tavaliselt kasutaksegi kaarobit toidus, sest see tõesti maitseb nagu šokolaad. See sobib nii veganitele kui ka laktoositalumatutele. Kaarobi seemneid kasutatakse ka kosmeetikas, näiteks stabiliseerijana või tekstuuri andva koostisainena, samuti lõhnastamiseks. Kaarobit leiab ka paljudest valmistoitudest näiteks küpsetistest, salatikastmetest ja ka lihatoodetest.

Ideed

Suurepärase magustoidu saad, kui purustad puuviljad ja segad neisse jaanikauna jahu. Seda sügavkülmutades saad maitsva jäätise.

Segades kaarobiga pähkli-või mandlivõid, mett ning kaneeli, ingverit ja kardemoni, maitseks ka vaniljet, saad segu, millest vormida ümmargused kommid. Segu võid panna ka puuviljalõikudest tehtud magustoidule.


Võimalikud kõrvaltoimed
Kuigi üldiselt peetakse jaanikauna tarvitamist ohutuks, on harvadel juhtudel esinenud allergilisi reaktsioone. Sagedasemad on need inimestel, kel on allergia pähklite ja kaunviljaliste vastu. Allergiline reaktsioon võib tähendada nii löövet, astmahoogu kui ka heinapalavikku. Samas on uuringutega tuvastatud, et maapähklile allergilised inimesed võivad probleemideta süüa kuumtöödeldud jaanikaunu.

Kogustega peaksid ettevaatlikud olema ka lapseootel naised, kuna liigne kogus langetab ohtlikult kaalu ning tõstab veresuhkru ja insuliinitaset.


Allikad:
healthline.com
wholefoodsmarket.com

Miks sama toote hind erineb?

07.12.2018
Miks sama toote hind erineb?

Ostu sooritades ole tähelepanelik. Erinevalt paljudest oma konkurentidest, on toote juures kirjas ka "parim enne" tähtaeg. 

Meie toodete pikemaajalisel kasutamisel võid märgata, et sama toote hind erineb. Näiteks ostes kaupa alajaotusest Armastusest või pähklite või puuviljade alt, võib olla sama kaaluga tootel hinnaerinevus.

Tegemist pole eksimusega, vaid erinevate partiidega. Hinnad mahetoodete turul muutuvad tihti, sõltudes kauba hooajast ning ka sellest, mis kasvupiirkonnas looduses toimub. Pikk põud või kestev üleujutus mõjutavad saagi kogust ja sellega ka hinda oluliselt.

Toote maitset, suurust ja värvi mõjutab samuti, kui palju päikest ja vihma on olnud nende kasvu ja kuivatamise/töötlemise perioodil.

Mida suurem, seda kvaliteetsem?

Mitte alati, marjade puhul mõjutab nende suurust ka niiskuse sisaldus. Ühest küljest küll mahlasem ja mõnusam nosida, teisalt jälle kallim. Aga toitainetesisaldus võib väiksel marjal 100g kohta olla hoopis suurem.

Võtame näiteks goji marjad.

Tootjad klassifitseerivad goji marju suuruse järgi. Selleks võetakse 100g marju ja loetakse need marjad ära. Edasi vaadatakse, millisesse vahemikku saadud tulem jääb. Väikseimad valimid on kuni 500 marja 100g kohta ja suurimad on 50-100 marja 100g kohta. Saadud tulemi põhjal määratakse neile suurus. Näiteks: 300/350, 250/290, 150/200 jne. Jaemüügis neid suuruseid tõepoolest pakil keegi ei kuva.

Loomulikult tehakse loendus valikuliste koguste alusel ja kasutatakse keskmist väärtust. Mida rohkem marju 100g kohta, seda väiksemad nad on ja seda madalam on ka hind. Mida vähem marju 100g kohta, seda suuremad nad on ja seda kõrgem on ka hind.

Erineb ka marjade niiskuse sisaldus. Suuremad marjad sisaldavad rohkem niiskust ja on seetõttu pehmemad kui väiksemad. Marja algne suurus võib sõltuda väga paljudest asjaoludest: kasvupinnase viljakusest, piisavast niiskusest kasvu ajal või hoopis põuasusest jne. On aastaid, kus rohkem levinud on suuremad marjad, on aastaid, kus rohkem levinud on väiksemad marjad ja suurte hind on väga kõrge ja on suurte marjade puhul ulatanud ka 70 euroni kilogrammist.

Tulenevalt tootja poolsetest säilitustingimustest hoiame meie kõiki oma tooteid +6 kraadi juures. Ühest küljest tagab see toote parema säilivuse, teisest küljest puuviljad muutuvad külmas kõvaks. Samas kui nad seisavad paar-kolm päeva toatemperatuuril, siis nad muutuvad pehmeks tagasi – eeldusel, et pakend on õhukindalt kinni. See on ka põhjus, miks me kasutame taas-suletavaid pakendeid – inimene saab pärast paki avamist seda uuesti sulgeda.

Turgu jagub tegelikult kõigile suurustele. Ühe Hiina tootjaga vesteldes selgus, et tema sõnul eelistavad paljud hiinlased just väiksemaid marju, sest seal on vitamiinide kontsentratsioon kõrgem. Suuremates marjades on lihtsalt rohkem vett. Hiinlased tarbivad neid marju ise väga palju, sest ühe nende legendi kohaselt aitab peotäis marju päevas püsida rõõmsa ja õnnelikuna. Samas suuremad marjad on tõepoolest niisama söömiseks palju mõnusamad.

Meie klientide hulgas on samuti mõlemaid. On neid, kes tahavadki väiksemaid, et neid pulbriks jahvatada ja seda kasutada laste toitude, toortoitude vms sees. Isegi näomaske tehakse nendest. On neid, kes tahavad suuremaid, et kasutada kuskil kaunistusena või niisama süüa. On neid, kes teevad teed ja sellisel juhul pole vahet, milliseid marju kasutada.

Lapstööjõud ja mahetoodang? 

Igasugune mahetoodangu ahel hakkab alati peale tootjast ja tema enda ja ta põldude sertifitseerimisest. Saagi valmimisel sertifitseeritakse ka tooted, mis enne läbivad kontrolli. Kaupade jõudmisel EL-u läbivad need uuesti pistelise kohaliku kontrolli, lisaks teevad liikmesmaad oma riigis pistelisi kontrolle. Reeglite rikkumisel on vahelejäämise tõenäosus tegelikult väga suur. Ka meid käib VET amet regulaarselt kontrollimas ja kontrollib sealhulgas mahetoodangu dokumentide korrasolekut. Mõnikord on ka pisteliselt proove võetud.

Goji marja tootjaid on Hiinas väga palju. Enamike tootjate maitsed erinevad üksteisest. Suurtest riskidest hoolimata on Hiinas neid tootjaid, kes üritavad müüa mittemahedaid mahedate pähe. Näiteks mahetunnistus on olemas vaid mingile ühele Goji marja tootele või marja ühele suurusele, aga ülejäänud suurused/tooted on tavalised. Müüakse aga kõiki kui mahedaid, või siis salamahti ikkagi väetatakse mingit osa oma istandusest, et suuremaid marju saada jne. On ka lapsorje kasutavaid tootjaid . Nt ühe allika järgi oli aastal 2000 Hiinas 11,5 miljonit 10-14 aastast töötavat last, mis sest, et tööorjus ja lapstööjõu kasutamine on riigis keelatud.

Armastusest.ee selliste tootjate kaupa ei müü. Ometi on ka neil tootjatel olemas kliendid ja lõpptarbijad, kes need marjad ja tooted ära söövad – muidu selline tegevus jätkuda ei saaks.

Eks vastutus oma kauba eest lasub igal tootjal, importijal ja maaletoojal endal. Meie oleme oma tarnijate ja partnerite valikul lähtunud sellest, et meil oleks võimalikult vähe probleeme või poleks neid üldse. Seepärast ostame oma tooted usaldusväärsetelt tootjatelt või partneritelt. Ka enamik meie kliente hindab neid põhiväärtusi.

 

NB! Tartu kauplus-ladu on 7. detsembril suletud!

06.12.2018
NB! Tartu kauplus-ladu on 7. detsembril suletud!

Head mahetoidu sõbrad! 

Oleme 7. detsembril pealinnas teadmisi täiendamas, mistõttu on Tartus, Jalaka tn 83 asuv kauplus-ladu sel päeval suletud. 

Nagu ikka, saate oma ostud sooritada kiiresti ja mugavalt asukohast ja kellaajast sõltumata meie e-poest. Kasutajakonto loomine ega sisse logimine pole vajalik, kuid kliendisoodustuse saamiseks soovitame seda siiski teha. 

Kaunist jõuluaja jätku! 

Armastusest.ee pere 

Püha puu viljade jahu sobib pannkookidessegi

30.11.2018
Püha puu viljade jahu sobib pannkookidessegi

Ahvileivapuu (Adansonia) kasvab Aafrikas, Madagaskaril ja Austraalias ning nimi baobab tuleneb sellest, et ahvileivapuu vili – pikliku kurgitaolise kupra jahune sisu – on söödav nii inimestele kui ka loomadele. Puu ise võib elada isegi rohkem kui 2000 aastat ning kohalike jaoks on tegemist püha puuga. Sageli nimetatakse seda puud ka Elupuuks. Kasutuskõlblikud on ka tema lehed, koor, juured, samuti viljad ja seemned. Baobab on olnud väärtuslik toidu- ja raviainete allikas.

Toote kirjeldus
Baobab pulber on valge ning valmistatud baobabi viljadest. Baobabi vilju peetakse toitaineterikaks ja teda on peetud "superpuuviljade kuningaks".

Kasutamine
Ahvileivapuu viljade jahu kasutatakse näiteks müslibatoonide valmistamisel, samuti smuutides ja küpsetistes nt pannkookides.

Kasulikud omadused
Ahvileivapuu populaarsus kasvab kulinaarias ja meditsiinis tasapisi, kuid järjekindlalt. Selles on
rohkelt proteiini, süsivesikuid, energiat ja kiudaineid, samuti eluks vajalikke vitamiine ja mineraale.
Vilja põletikuvastane, baktereid hävitav ning organismi turgutav toime on leidnud kasutust näiteks viirustega võitlemisel, kus paljud loodustooted sisaldavad ahvileivapuu koort.
Immuunsuse tõstmisele aitab kaasa ka viljades olev c-vitamiini sisaldus, mis võib olla kuni kolm korda kõrgem kui näiteks apelsinis. Ka on viljadest leitud märkimisväärses koguses rauda, fosforit, kaltsiumi, B6 vitamiini.
Pärimusmeditsiinis on ahvileivapuu eri osi kasutatud malaaria, köha, palaviku, kõhulahtisuse,
düsenteeria, astma ning põiehaiguste ravis.

Võimalikud kõrvaltoimed
Ahvileivapuu viljadest valmistatud pulbri tarvitamisel ei ole täheldatud kõrvaltoimeid, kui seda teha mõõdukas koguses toiduainena. Kuna neis on palju kiudaineid, võib liigtarvitamine kaasa tuua kõhulahtisuse.
Allergilisi reaktsioone ei ole samuti seni teadaolevalt tekkinud. Tarvitades samal ajal ravimeid,
võiks eelnevalt arstiga nõu pidada.


Kasutatud allikad: wikipedia.org, webmd.com, herbazest.com

Goji mari juhib edetabelit

30.11.2018
Goji mari juhib edetabelit

Meie e-poe tootevalikus on goji-marjad kolmes eri suuruses pakendis.

Hiinas öeldakse, et kui süüa iga päev peotäis goji marju, püsid terve päeva õnnelikuna. Nende mõju pidavat ajapikku kuhjuma ja lõpuks ei lahku naeratus kunagi su näolt.

Kas goji marjade söömine just õnnelikuks teeb, me lubada ei saa, sest eestlased peavad igaühe õnne sepaks teda ennast, kuid idamaade tarkus võib abiks olla küll ja ka gojid marjaks ära kuluda. ;)

 Nii goji marjad kui ka ženšenn on Hiinas sajandeid hinnatud loodusravi vahendid. Hiinlased usuvadki, et kui kumbagi neist pikka aega kasutada, pikendab see märgatavalt inimese eluiga. Ženšenni peetakse pidevalt kasutamise jaoks liiga tugevatoimeliseks ja suured kogused ei pruugi sobida kõrge vererõhu või südamehaigustega inimestele. Goji marjad on palju pehmetoimelisemad ja neil ei teata ka pideval tarvitamisel olevat mingeid kahjulikke omadusi. Hariliku taralõnga viljad on juba iidsest ajast olnud olulised ka taoistlikes tervisetavandites. Kuigi harilik taralõng on üsna levinud taim, peavad taoistid just seda taime lausa transtsendentaalseks.

Kasulikud omadused

Goji marjade beetakaroteeni sisaldus on suurim kõigist toiduainetest maailmas. Inimese maksaensüümide toimel muudetakse beetakaroteen A-vitamiiniks. Goji marjades on rikkalikult C-vitamiini ning märkimisväärses koguses vitamiini B1, B2, B6 ja E-vitamiini. C-vitamiini peetakse väga tähtsaks rõõmsa meeleolu jaoks.

Goji marjad sisaldavad 18 erinevat aminohapet, millest 8 on inimorganismile väga olulised (nt isoleukiin ja trüptofaan). Leukiini inimorganism ei suuda ise toota, seega saame seda ainult toiduga. Leukiin on nt rinnapiima oluline koostisosa ja tähtis ka immuunsüsteemi toetajana.

Goji marjades on rikkalikult mikroelemente – 21, põhiliste hulgas on tsink, raud, vask, kaltsium, germaanium, seleen ja fosfor. 100 g küpseid marju sisaldab u 7–11 mg rauda.

Hiina goji marjad pakuvad väga väärtuslikke toitaineid lastele alates varastest kasvuaastatest kuni täiskasvanuks saamiseni. Korralik toitumine on laste kasvavale organismile eriti tähtis, esmajoones naftatoodetest tuleneva saaste ja mürkainete koormava mõjuga võitlemisel.

Kas eelistada suuremaid või väiksemaid marju?

Ühe Hiina tootjaga vesteldes selgus, et paljud hiinlased eelistavad väiksemaid marju, sest seal on vitamiinide kontsentratsioon kõrgem. Suuremates marjades on lihtsalt rohkem vett. Hiinlased tarbivad neid marju ise väga palju, sest ühe nende legendi kohaselt aitab peotäis marju päevas püsida rõõmsa ja õnnelikuna. Samas suuremad marjad on tõepoolest niisama söömiseks palju mõnusamad.

Meie klientide hulgas on samuti mõlemaid. On neid, kes tahavadki väiksemaid, et neid pulbriks jahvatada ja seda lisada laste toitudele, toortoitudele vms. Isegi näomaske tehakse nendest. On neid, kes tahavad suuremaid, et kasutada kuskil kaunistusena või niisama süüa. On neid, kes teevad teed ja sellisel juhul pole vahet, milliseid marju kuuma vette panna.

Kasutamine idamaises meditsiinis

Goji marjade regulaarne kasutamine tagab idamaiste teadmiste järgi pika, tegusa ja õnneliku elu. See aitab hoida immuunsüsteemi tervist (sh spetsiifilist ja mittespetsiifilist immuunvastust), toetab silma ja kõrva funktsioone, maksa talitlust, hoida normaalset vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset, annab juurde elujõudu, täiendab luuüdi, tugevdab luid ja kõõluseid ning aitab kaasa rasvkude vähendavatele ning lihaseid kasvatavatele tegevustele. Goji marjad sisaldavad polüsahhariide, mille immuunsüsteemi tugevdav mõju on leidnud kindlat tõestust. Sama polüsahhariid on osutunud ka aineks, mis ergutab hüpofüüsis inimese kasvuhormooni kui meie sisemise võimsa vananemisvastase hormooni eritumist.

Lapseootel emad kasutavad sageli Lyciumi esimese kolme raseduskuu jooksul hommikuste iiveldushoogude ennetamiseks.

Marjad võivad pideval tarvitamisel märgatavalt alandada veresuhkru taset ja parandada süsivesikute taluvust. Seda kasutatakse laialdaselt ka diabeedi ravis ning kliinilistes uuringutes on kinnitatud, et see alandab kolesteroolitaset.

Hiinas tehtud uuring näitas, et goji marjad toetavad hematopoeetilist talitlust ja sobivad raviks luuüdi puudulikkuse korral.

Vanas Hiinas olid goji marjad väga populaarsed nägemist parandavate omaduste tõttu. Goji marjade mõju nägemisele on kontrollitud ka katseliselt. Viidatud katses osales 27 inimest, kellel paranes märgatavalt silmade kohanemine pimedas ning tõusis A-vitamiini ja karoteeni sisaldus vereseerumis (nägemisteravuse näitajad). Paranes ka hämaras nägemine.

Goji marjad on tugevad antioksüdandid. Marjad hoiavad normaalset rakkude kasvu ning soodustavad DNA taastumist. Goji marjad võimaldavad tõsta immunoglobuliin A taset (immuunfunktsiooni näitaja) ja kuna immunoglobuliin A taseme langus on üks vananemise tunnustest, viitab selle taseme tõus sellele, et goji marjad võivad aidata rikutud DNA-ahelatel end parandada ja kudede degeneratsiooni tõrjuda.

Jaapani ja hiina teadlased on kinnitanud, et goji marjad ja ka hariliku taralõnga leheekstrakt võib in vitro hävitada mitmeid erinevaid vähirakke. Tehtud on ka paljulubavaid inimkatseid ja in vivo uuringuid. Goji marjad sisaldavad germaaniumi ja muid aineid, mis näivad suutvat alla suruda või tõkestada vähirakkude DNA sünteesi, häirides rakkude jagunemisvõimet ja seega pidurdades vähirakkude paljunemist.

 

Valge mooruspuu - 60 kalorit 140 grammi marjade kohta

30.11.2018
Valge mooruspuu  - 60 kalorit 140 grammi marjade kohta

Valge mooruspuu (ld Morus alba) kodumaa on Hiina. Kokku on olemas mooruspuid 24 liiki, kuid kõige sagedamini kasvatatakse valgeid, musti ja punaseid mooruspuid. Hiina rahvameditsiin kasutab ka mooruspuu koort, lehti ja teisi osi.

Omadused: Värske mooruspuu mari koosneb 88% veest ja 140 grammi marju sisaldab vaid 60 kalorit. Sarnaselt viinamarjadele, millest kuivatades saavad rosinad, kasutatakse ka mooruspuu vilju sageli kuivatatuna. Siis on neis 70% ulatuses süsivesikuid, 14% kiudaineid, 13% proteiini ja 3% rasva. Valgete mooruspuu viljade maitse on magus, kuid mitte läila. Rosinatest veidi tihkemad, kuid siiski pehmed.

Kasutamine toidus: Kuivatatud valged mooruspuu viljad sobivad süüa vahepalana, panna pudrule või müslisse, teha neist teed või lisada neid küpsetistele nt koogid, leib, küpsised.

Kasutamine hiina rahvameditsiinis: Kuigi valgel mooruspuul kasutatakse enamasti rahvameditsiinis lehti, on ka marjad söödavad. Häid tulemusi on need andnud diabeedi, vererõhu ja kolesterooli kontrolli all hoidmisel, leevendanud külmetuse, liigese-ja lihasvalusid, kõhukinnisust, pearinglust, tinnitust, enneaegset juuste hallinemist ning juuste kadu. Tulemusi on see andnud ka pärmseene kontrolli alla saamisel. Kuna ükski mari, taim, juur ega koor pole iseseisvana imerohi, ilmnevad valge mooruspuu viljade kasulikud omadused paremini kombineerituna tervisliku ja tasakaalustatud toitumisel ning füüsilise aktiivsuse normikohasena hoidmisel. 

USA meditsiiniuuringutes on selgunud, et valgetes mooruspuu viljades on ka ühendeid, mis aitavad enneteda mõningaid vähiliike, aeglustada vananemist ning tagada silmade tervist.

Teised ühendid aga toimivad sarnaselt ravimitega, mida kasutatase 2. tüüpi
diabeedi kontrolli all hoidmiseks. See tähendab, et nad aeglustavad organismil suhkrute omastamist verre ja veresuhkru tase püsib soovitud vahemikus paremini.

Kiudained aitavad tagasa normaalset seedeprotsessi vähendades kõhukinnisust, gaase ja soolte krampe. Raud aga on kasulik uute punaste vereliblede taastootmisel, mis omakorda vastutavad hapniku viimise eest organismi eri osadesse.

Valgetes mooruspuu viljades on rauda ja K vitamiini, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi,
märkimisväärselt on seal ka kiudaineid ning rohkelt mikroelemente. Neis olevad C ja A vitamiin, samuti antioksüdandid, aitavad keha kaitsa kahjulike keskkonnamõjude eest ning tervendada juba kahjustada saanud rakke.
K-vitamiin koos kaltsiumi, raua, fosfori ja magneesiumiga viivad aga vajalikud toitained luustikku hoides neid tugevana ja tervena.

Võimalikud kõrvaltoimed: Valgete mooruspuu viljadega kaasnev veresuhkru langus võib olla osale inimestest ohtlik. Tarvitades valgeid mooruspuu vilju esimest korda, peaks alustama väiksest kogusest ning jälgima organismi reaktsiooni, et välistada võimalikke ülitundlikusjuhte. Need on olnud siiski haruldased.
Ettevaatlikumad peaksid olema need, kel on esinenud allergiat kase õietolmule.

Kasutatud allikad: draxe.com, authoritynutrition.com, webmd.com

Mida makaga (maca) peale hakata?

29.11.2018
Mida makaga (maca) peale hakata?

Kas teadsid, et levinud on kolme värvi makat: musta, punast ja kollast ning neid võib omavahel segada. Meie e-poes on müügil kaht värvi makajuure pulbrit. 

Iidne maka

Maka pärineb Peruust. Seda kasvatatakse Andide karmides tingimustes 3800–4500 m kõrgusel Peruu mägismaal Junini platool.

Inimesed on makat kasutanud juba sajandeid. Arheoloogide arvates on makat võib-olla toiduks tarbitud juba üle 10 000 aasta. Vanimad tõendid selle kasutamise kohta pärinevad ajast 8000 aastat e.m.a. ja kasvatamise kohta rohkem kui 5 000 aasta tagusest ajast. Arheoloogid on leidnud tõendeid, et taime kodustasid inkade eellased. Maka primitiivseid sorte on leitud kohtadest, mille vanuseks on määratud 1600 e.m.a. On teada, et makat on kasutatud selle toitainesisalduse ja raviomaduste tõttu juba 2000 aastat.
Maka oli kindlasti üks esimesi Andide elanike kodustatud taimi. See sai Andide kõrgmäestikus elavate inimeste toidusedeli oluliseks osaks, ja sellel oli ka kaubanduslik tähtsus.

Kus kasutada?

Makat kasutatakse mitmesuguste toitude valmistamisel, näiteks küpsistes, kookides, pudrus või kuivatatud laastudena. Seda lisatakse magustoitudele ja maiustustele, siirupile, moosile ja veinile. Maka pulbrit võib puistata hommikuhelvestele, lisada jogurtile või supile, segada piima, kuuma või külma veega (lisades ka piima ja mett) või mahladele (nt õuna-, jõhvika- või ananassimahlale), salatile või salatikastmele ning muudele toiduainetele.

Paljud peruulased võtavad 3–5 g makat päevas.

Toiteväärtus
Maka on väga toitev, see sisaldab u 60% süsivesikuid. Lisaks sisaldab see ka järgmisi toitaineid:
10% valke, milles on tähtsaid aminohappeid;
2% lipiide (rasva), milles on põhilisi rasvhappeid, alkaloide, tanniine, saponiine ja steroole;
21% vitamiine ja mineraalaineid, s.h mikroelemente;
8% kiudaineid.


Maka sisaldab rohkem lipiide kui muud juurviljad, muuhulgas tähtsaid rasvhappeid (linoolhapet, palmitiinhapet ja oleiinhapet). See on ka rikkalik steroolide allikas, sisaldades muuhulgas sitosterooli, ampestrooli, ergosterooli, brassikasterooli ja ergostadienooli.
Selles leidub kaltsiumi, magneesiumi, fosforit ja rauda, mikroelemente tsinki, joodi, vaske, seleeni, vismutit, mangaani, räni jm ning B-vitamiine. Kuna makas on hästi imenduvat kaltsiumi ja magneesiumi, on seda kasutatud osteoporoosi ennetamiseks ja ravimiseks.
Maka sisaldab nelja alkaloidi, millel on teadusuuringutes tõestatud sisesekretsioonisüsteemi toetav toime, mõjudes sh reproduktiivsüsteemile.

Maka kui adaptogeen

Peruus on seda kasutatud juba tuhandeid aastaid nii toiduks kui ka ravimina. Peruu mägismaade põliselanikud väikelastest vanuriteni kasutavad seda ka tänapäeval. Ravimina kasutatakse seda inimeste ja loomade viljakuse parandamiseks, kuid ka seksuaaliha ergutamiseks ja energiataseme tõstmiseks.
Seda kasutatakse nagu ženšenni, et saada jõudu, energiat, suurendada vastupidavust, tõsta libiidot ja parandada seksuaalset võimekust. Makat nimetatakse „inkadelt päritud legendaarseks seksuaalelu parandavaks juurikaks”. Seda kutsutakse sageli Peruu ženšenniks, kuigi need ei ole botaaniliselt sarnased.

Mõnedel taimedel on erakordne võime kohaneda ja ellu jääda ka kõige karmimates tingimustes. Selliseid taimi nimetatakse adaptogeenideks. Maka on adaptogeen.
Adaptogeenid aitavad inimestel stressiga toime tulla ja organismi tasakaalu säilitada. Need võivad aidata talitlushäiretega organismil saavutada taas normaalset tasakaalu, ühtlustades  „võitle või põgene” hormooni eritamist.

Maka omadused
Taimetundjad on soovitanud makat järgmistel juhtudel:
menopausi nähtude leevendamiseks (kuumahood, tupe kuivus, depressioon) hormoonasendusravi alternatiivina;
endokriinsüsteemi (neerupealised, kilpnääre, munasarjad, munandid) ergutamiseks ja reguleerimiseks;
menstruaaltsükli reguleerimiseks ja normaliseerimiseks;
nii meeste kui naiste viljakuse parandamiseks;
immuunsüsteemi toetuseks;
lisaenergia saamiseks, vastupidavuse ja seksuaalse võimekuse suurendamiseks, kroonilise väsimuse vähendamiseks;
seksuaaliha tõstmiseks ja impotentsuse raviks;
eakatele uue vaimse ja füüsilise elujõu andmiseks.

Maka on tugev afrodisiakum nii naistele kui meestele. Räägitakse, et see „süütab kadunud kiretule taas lõkkele”. Libiidot ergutava ja tugevdava mõju tõttu on see äratanud ka teadlaste huvi.  Maka võib tõsta ka üldist energiataset ja nii kasutataksegi seda kroonilise väsimuse ravi täiendamiseks. 
Kuna endokriinsüsteem on väga tugevalt seotud immuunsüsteemiga, aitab maka sageli märgatavalt tõhustada ka immuunsüsteemi talitust.

Võimalikud kõrvaltoimed

Üldjuhul on maka tarvitamine ohutu, kui kogused on normaalsed. Suukaudsel tarvitamisel peetakse tõenäoliselt ohutuks kuni 3 grammi ööpäevas nelja kuu vältel. Enamasti taluvad inimesed makat hästi. 

Kuna maka tarvitamist lapseootel ja rinnaga toitvatel naistel pole piisavalt uuritud, ei ole võimalikud toimed sel ajal teada. Kuna makas olevad toitained võivad käituda östrogeenina, peaks olema ettevaatlik, kui teil on diagnoositud rinna-, emakakaela- või munasarjavähk. Samuti peaks oleva ettevaatlik haiguste puhul, mida östrogeen võimendab. Samuti on makal teada verd vedeldav toime, mistõttu peaks olema ettevaatlikud ka need, kel on vere hüübimisega probleeme. 

Tööstuslik ja looduslik vanilje - mis neil vahet on?

29.11.2018
Tööstuslik ja looduslik vanilje - mis neil vahet on?

Vanilje pulbri leiad ka meie e-poest pulbrite ja maitseainete nimistust. 

Kas võtta valget või tumedat? 

Vanilje on üks vürtsidest, mille puhul paljud kipuvad eelistama odavaid, laiatarbetooteid, mille nimes sisaldub vanilje. Miks siis ikkagi valida (vähemalt aeg-ajalt) päris vanilje, mis on küll kallim, aga teda kulub vähem ja ka riskid on mõnevõrra väiksemad. 

Kõneldes vanilje pulbrist, räägitakse lõhna-ja maitseainest, mille päritoluks on Vanilla sugukonda kuuluvad orhideed, peamiselt Mehhiko päritolu. Sõna vanilla on tuletis hispaaniakeelsest sõnast, mis tähendab tõlkes väikest kauna. Asteegid on valmistanud vaniljest isegi veini. Eurooplaste tutvus vaniljega algas 16. sajandi esimesel poolel.

Vanilje on vürtsidelt kalliduselt teisel kohal safrani järel, sest vaniljekaunade kasvatamine on väga töömahukas. Poodides müüdav vanniliin on tööstuslikult toodetud vanilje aseaine. Mõnikord segatakse aga vaniljet odavamate segudega, et hind oleks madalam. Kaunad tuleb õigel ajal korjata, et need poleks toored ega liig valmid, kui nad iseeneslikult avanevad.
Vaniljekaunasid loetakse seda kvaliteetsemaks, mida pikemad nad on. Kaunade pikkus võib olla 5- 22 sentimeetrit.

Vaniljepulber on tumepruuni värvi, sel on äratuntav vanilje lõhn. Erinevalt tööstuslikust vaniljesuhkrust ei muuda looduslik vanilje toitu kibedaks.

Miks tarvitada?
Vanilje on märksa rohkem, kui delikatesside sekka kuuluv vürts sinu õunakoogil. Sel on palju kasulikke omadusi ja vanilje põletikuvastast toimet on kirjeldatud sajandeid. Rahvaravis on vaniljel oma koht akne, soolte gaaside ja põletike ravis ning isegi juuksekasvu parandamisel.  
Vaniljet on kirjanduses mainitud ka kui afrodisiaakumit seksuaalse iha tõstmisel ning viiteid leiab sellelegi, et seda on kasutatud maksa puhastamisel jääkainetest, olgu tegu siis alkoholi liigtarvitamise või millegi muuga. Ka kroonilised
põletikud nagu artriit on leevenenud vanilje regulaarse tarvitamise ajal.

On teada, et antioksüdandid kaitsevad rakke kahjulike välistegurite eest ning aitavad kaasa nende uuenemisele. See aga tähendab tugevamat immuunsüsteemi, väiksemat pinget organismile ning kiiremat paranemist haigustest ja traumadest.

Kuigi aroomiteraapiasse suhtuvad paljud skepsisega, on vanilje aroomi puhul uuritud, et see omab rahustavat mõju. Seega võib sellest olla abi ärevuse ning kroonilise stressi maandamisel.

Samuti võib see leevendada iiveldust. Tee sisse puistatud vanilje võib vähendada oksendust, kõhulahtisust,
kõhukrampe ja ärritunud seedimist.
Kuna vaniljel on täheldatud söögiisu pärssiv toime, võib toite või jooki maitsestades abi olla kaali
langetamisel.
Kuuma vee sisse segatud vanilje mõjub aga valusale kurgule valuvaigistavalt ning hingamisteid
lõõgastavalt, mistõttu võib seda proovida ka tugeva köha korral, kuna vanilje antibakteriaalne toime
on rahvameditsiinis üldteada.
Kasutamine:
Vanilje sobib nii soolaste kui ka magusate roogade maitsestamiseks, hommikupudrule või müslisse,
smuuti või kuuma joogi sisse. Samuti toorsalatitesse või kodustesse maiustesse.
Toitudes ja jookides kasutatakse vaniljet mitte ainult lõhna ja maitse andmiseks vaid ka
magustamise eesmärgil suhkrusisalduse vähendamiseks. Mõnedes riikides on tuntud ka vanilje
lisamine toidu sisse eesmärgiga kaitsta hambaid kaariese eest.

Vaniljet kasutatakse ka meditsiinitööstuses nt siirupite magustamiseks, samuti on vanilje kasutusel
parfüümide tootmises.
Võimalikud kõrvaltoimed:
Kuigi vaniljet peetakse suukaudselt tarvitades üldiselt ohutuks, eriti kui teda tarvitada toidu sees.
Vanilje võib aga nahale sattudes põhjustada nahaärritust, mõningatel juhtudel ka hingamisraskusi
või hingamisteede põletikku. Ka peavalu või unetus võivad olla vanilje (liig)tarvitamise
kõrvaltoimed. Need on tõenäolisemad siiski vanilje ekstrakti tarvitades.
Ka raseduse ja imetamisel ajal ei ole vanilje kasutamisele vastunäidustusi eeldusel, et doosid on
mõõdukad.
Milline on mõõdukas doos, sõltub aga kasutaja vanusest, tervislikust seisundist ning muudki.
Allikad:
wikipedia.org
webmd.com
organicfacts.net
draxe.com

Kaneelist, milline on parim?

29.11.2018
Kaneelist, milline on parim?

E-poes on müügil kaneelipulgad, kassia ja tseiloni kaneel.

 

Milline on ainus ja õige kaneel? 


Hiina kaneelipuu (ld k Cinnamomum cassia) on igihaljas puu, mis võib kasvada 10-20 meetri kõrguseks. Tema viljadeks on marjad, koor on hallikas ja kõva, ning lehed kuni 15 cm pikad ning noorena punased.

Kui tseiloni kaneeli kasvukohtadeks on Sri Lanka, Madagaskar, Brasiilia, India ja Kariibi mere saared. Hiina kaneelipuu kasvab Hiinas, Sri Lankal ja ka Vietnamis.
Osa inimesi on seda meelt, justkui oleks ainus «õige» kaneel tseiloni kaneel (Cinnamomum zeylanicum ehk Cinnamomum verum). Tegelikkuses kasutatakse vürtsina lausa nelja kaneelipuu liigi koort, kuigi kaneeli liike on sadu. Nelja enim levinud seas on ka Saigoni kaneel ja Korintje kaneel. Tseiloni kaneel on kahvatupruun ning maitselt mahedam, seevastu kassia on tumepruun, selle lõhn ja maitse mõrkjamad. Kuigi paljud poed müüvad kassiat ka lihtsalt kaneeli nime all, ei saa päris tõeseks lugeda väidet, justkui oleks hiina kaneelipuu saadus nn odav aseaine, ammugi pole see ohtlik. Tõsi on see, et kassia tootmine on odavam, kuid toimes ja maitseomadustes suuri erinevusi pole.

Kasulikud omadused
Kaneeli on inimesed kasutanud aastatuhandeid, kirjalikud teated sellest on juba 2000 aastat e. Kr. Eriti hästi on teada selle omadused hiina meditsiinis. Ka Vanas Testamendis leiab viiteid kaneeli headele omadustele. Keskaegses Euroopas oli kaneel staatuse sümbol ja osa luksuslikust elustiilist. Tseiloni kaneeli avastasid aastal 1518 portugaallased praeguse Sri Lanka aladelt. Maad endale allutades kontrolliti kaneelikaubandust pikka aega.
Lisaks sellele, et kaneeli võib kasutada toitude ja jookide vürtsitamisel, leiab kirjalikest allikatest ka viiteid nende kasutamisest rahvaravis peavalude, isukaotuse, iivelduse, külmetuse ja kurguvalu, põletike, haavade, infektsioonide ja kõhulahtisuse korral. Lugeda võib ka kaneeli toimest sesoonse taime-allergia leevendamisel ning II tüübi diabeedihaigetel veresuhkru näitude kontrolli all hoidmisel. Kuna tegemist on siiski vürtsi, mitte imerohuga, on kaneel siiski osa tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest. 

Kasutamine
Kaneeli puhul on oluline selle värskus. Aastaid köögikapis järjekordset õunakoogi hooaega oodanud kaneel seda kindlasti pole. See aga tähendab vürtsi kasulike omaduste vähenemist, on see siis tseiloni kaneel või kassia.
Kaneeli võid kasutada erinevate toitude, sh ahjupraad, aga ka kuumade jookide maitsestamiseks.
Raputa pudrule, küpsetistele, lisa smuutidesse, glögile, kakaole või hommikukohvile või hoopis kodusele jäätisele. Ka toitude marinerimisel annab kaneelikoor mõnusaid nüansse.

Vastunäidustused
Kui kõnelda kumariini suuremast sisaldusest, mida kassia puhul kaneeliga võrreldes sageli esile tõstetakse, siis eluohtliku doosi saamise tõenäosus on ääretult väike. See tähendaks, et inimene sööb Saigoni kaneeli vähemalt 2 kilogammi päevas, hiina kaneeli ehk kassiat aga 50 kilogrammi päevas, sest kumariini on kaneelikilos vaid 0.31 -6,97 grammi. Tõsi on
see, et suurt kogust kaneeli süüa ei maksa, sellega võib kaasneda näiteks iiveldus ja isegi oksendamine.

Allikad:
organiclifestylemagazine.com

thehealthyhomeeconomist.com/

wikipedia.org

Imeline ingver

27.11.2018
Imeline ingver

 Meie e-poest leiad ingveri nii jahvatatuna kui ka suhkrustatuna.

Kuidas kasutada?

Ingverit tarvitatakse värskelt või kuivatatult jookide, toitude ja kondiitritoodete maitsestamiseks ning maiustuste valmistamiseks. Ta sobib nii jookidesse nagu tee, limonaad ja kali.

Ingveril on kindel roll ka magustoitude maailmas. Eriti hästi sobib ingver kokku mahedamaitseliste puuviljadega nagu banaan, melon, pirn, virsik jne. Ja mis oleks ahjuõunad ilma ingveri (ja kaneelita)?

Ingver on mõnus lisand riisile (koos seesamiseemntega) ja kartulipudrule (lisa ka apelsinimahla).

Ingverit võib kasutada pudingute, kissellide, küpsiste, präänikute, kookide, jäätiste ja marmelaadide maitsestamisel.

Kasulikud omadused

Teaduslikud uuringud on tõestanud, et ingveri juurel on märkimisväärne põletikuvastane toime, mis muudab selle artriidivalude korral aspiriini tüüpi ravimitele heaks asendajaks.
Gripi, köha ja viirushaiguste puhul aitab ingverijuurest tee, mida võib kombineerida ka teiste ravimtaimedega nagu kaneel, küüslauk ja lagritsajuur.
Üldteada ja ka teaduslikult tõestatud on ingveri mõju seedimisele.
Ingveriekstrakt aitab operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vastu, samuti meresõidul või raseduse ajal tekkiva iiveldustunde vastu.
Ingver stimuleerib seedetegevust, leevendab spasme, aidates kõhukrampide, voolmete ja kõhulahtisuse puhul.